6 ootamatut harjumust, mis saboteerivad kaalulangust

Hommikusöök peab sisaldama valguallikat, näiteks muna.

FOTO: Z Jan / PantherMedia / Scanpix

Jätkuvalt on paljud arvamusel, et kaalulanguse saavutab range dieediga, mil ajad endale sisse vihatud brokolit ja kaalikat. Paraku on siiski nii, et eduka kaalulanguse tagab meelepäraste tervislike toitude söömine, mitte muserdavate harjumuste juurutamine ja enda näljutamine,

MyFitnessPal spordiblogi toob välja harjumused ja muud tegurid, millel võib olla roll kaaluseisakus või hoopiski kaalulanguse nurjumisel. 

Hommikusöögiga koonerdamine. Toekas hommikusöök on hea päeva alus, mis ennetab ka ülesöömist. Toitumisspetsialist Samantha Cassetty näeb tihti kliente, kelle pingutused nurjuvad, sest nad ei söö või söövad liiga lahja hommikusöögi. Organism vajab hommikul värskelt valku, mille varud on öösel kehas lagundatud. Kui hommikusöögis puuduvad pikema aja jooksul valgud, võib see ainevahetust aeglustama hakata, nentis Cassetty. Kasu pole ka hommikusöögist, mis tähendab üht puuvilja või saiakest. «Kui mu kliendid söövad toeka hommikusöögi, on neil rohkem energiat, nad on produktiivsemad ega allu kiusatustele,» kinnitas nõustaja. Hommikusöök võiks sisaldada 20-30 grammi valku, mis tuleb näiteks keedumunast või kodujuustust.

Magneesiumipuudusest tingitud kehv uni. Ilmselt oled kuulnud, et kaalukaotust toetab hea uni – kui magad vähe, oled kurnatud ja tülpinud, ei jaksa treenida ning sirutad tõenäolisemalt käe ka magusa näksi järele. Cassetty sõnul võib magneesiumipuudus olla üks tegur, mis unekvaliteeti langetab ja tekitab näiteks öiseid jalakrampe. Magneesiumi sisaldavad näiteks mandlid, tofu ja lehtköögiviljad.

Enda nahutamine pärast libastumist. Ennast kiputakse ikka süüdistama mõne küpsise või muffini söömise pärast, mis ei peaks menüüsse kuuluma. Toitumisspetsialist Mary Jane Detroyer aga kinnitab, et ükski toit üksinda ei vii kaalutõusuni ega riku dieeti. Kui oled juba ühe «patutoidu» söönud, on kerge seda korrata ja hakata juba arutult õgima, lubades järgmisel päeval end kokku võtta. Ühekordsest libastumisest ei maksa aga suurt numbrit teha, vaid piirdudagi ühe koogitükiga ja seda nautida. Enese hurjutamisega kaugele ei jõua. Pigem keskendu 80/20 vahekorrale, mil lubad endale 20 protsendil ajast midagi head ja meelepärast, muul ajal toitud aga tervislikult ja mitmekesiselt.

Treenimine ainult kilokalorite kulutamiseks. «Treening võib teha näljasemaks, kuid tihti süüakse selle arvelt rohkem, isegi kui üritatakse kaalu kaotada,» märkis Cassetty. Ta julgustab keskenduma treenides oma tervisele, mitte kaalulangusele ja energiakulule. Treeningust tuleks rõõmu tunda ja seda nautida, mistõttu võikski leida endale meelepärase ala, olgu selleks kõndimine, jooksmine, ujumine, golf vms.

Muserdava dieedi pidamine. Tihti peetakse n-ö matemaatilist dieeti, kus loetakse oma tarbitud toitude energiat ja päevas kulutatud energiat, kuid vaimne heaolu jäetakse tagaplaanile. «Kui inimene on väga õnnetu, on raske ka kaalu kaotada. Kui dieet on liiga karm, näiteks välistab koos sõpradega einestamise, ei ole see vaimsele tervisele mõeldes jätkusuutlik,» lisas toitumisspetsialist Isabel Smith. Pigem aitab nii elukvaliteeti parandada kui ka kaalulangust toetada positiivsete suhete hoidmine.

Liiga vähene söömine. Kilokalorite liitmine ja lahutamine tundub küll lihtne, kuid keha ei lase end nii lihtsasti lollitada, vaid hakkab karmi dieedi puhul nälga kuidagi kompenseerima. «Kui pidada ranget dieeti, mis ei arvesta isiklikku energiavajadust, lemmikumaid ja vihatumaid toite, ei kesta see kaua,» nentis Detroyer. Kui oled pidevalt väsinud ja tüdinud ning kaal seisab, võib see olla märk, et sööd hoopis liiga vähe. Siis tasub abi otsida toitumisspetsialistilt, kes oskab hinnata toitumiskava sobivust konkreetsele inimesele.

Tagasi üles