Need muutused annavad Alzheimeri tõvest märku juba 34 aastat enne haigussümptomeid (1)
22. mai 2019, 13:05
Uues uuringus tuvastati aju neurokeemilised ja anatoomilised muutused, mis ilmnevad aastakümneid enne seda, kui inimesed kogevad Alzheimeri tõve sümptomeid.
Alzheimeri tõvega elab praegu üle 35 miljoni inimese ja paljud eksperdid käsitlevad seda kui ülemaailmset epideemiat.
Hinnanguliselt kahekordistab Alzheimeri tõve levimus peaaegu iga 20 aasta tagant.
Alzheimeri tõve varajase avastamise korral on võimalik alustada varakult ka ravi, mis annab parima võimaluse sümptomite leevendamiseks.
Teadlased kinnitavad, et Alzheimeri tõbi algab aastaid enne sümptomite avaldumist. Uuringud on näidanud, et mõned Alzheimeri tõvega seotud aju mehhanismid hakkavad muutuma vähemalt kümme aastat enne diagnoosi.
Äsja ilmunud pikaajalises uuringus pühenduti muutuste toimumise kaardistamisele.
Frontiers in Aging Neuroscience ajakirjas ilmunud teadustöös uuriti 290 vähemalt 40-aastase inimese ajutervist. Enamikul uuringus osalejatest oli ka vähemalt üks Alzheimeri tõvega lähisugulane, mis tõstis nende riski haiguse tekkeks oluliselt.
Teadlased tutvusid BIOCARDi projekti andmetega, mille eesmärk on olnud avastada kognitiivse languse ennustajaid. Uurijatel oli ligipääs magnetresonantstomograafiaga tehtud peaaju piltidele ja seljaajuvedeliku proovidele, mida koguti iga kahe aasta tagant 18 aasta vältel. BIOCARDi teadlased mõõtsid igal aastal ka osaliste mälu, õppimisvõimet, funktsionaalset lugemisoskust, tähelepanuvõimet. Uuringu alguses hinnati kõikide osaliste kognitiivseid võimeid normaalseks, aga uuringu lõpus oli neist 81-l tekkinud Alzheimeri tõbi.
Tau tase muutus ajus 34 aastat enne sümptomeid
Uuringus osalenud inimestel, kel tekkis Alzheimeri tõbi, tekkisid juba 11–15 aastat enne sümptomite ilmnemist kognitiivsete kahjustuste tunnused. Need on muidu silmatorkamatud muutused, mis olid aga nähtavad kognitiivsetes testides.
Samuti leiti, et ajus tõusis Tau valgu hulk – see on Alzheimeri tõve biomarker. Valgu tase oli kõrgenenud juba 34 aastat enne sümptomite algust.
Lisaks suurenes tau valgu «p-tau» modifitseeritud versiooni tase 13 aastat enne nähtavate kognitiivsete häirete sümptomite ilmnemist.
Meeskond kasutas ka arvutialgoritme, et jälgida ajus toimunud muutusi aja jooksul. Teadlased omistasid numbreid aju erinevatele osadele ja leidsid, et kiirus, mille vältel mediaalne oimusagar muutus, oli Alzheimeri tõvega osalejatel veidi erinev. Oimusagar on seotud mäluga – muutused tekkisid seal kolm kuni üheksa aastat enne Alzheimeri haiguse sümptomaatika algust.
Teadlased loodavad uute teadmiste abil pakkuda ajus toimuvate muutuvate väärtuste kombinatsiooni, mis annaks tervishoiutöötajatele märku, et inimesel on kõrge Alzheimeri tekke oht. Uuring võib aidata töötada välja paremad diagnostilised testid Alzheimeri varaseks avastamiseks.