8 klaasi on müüt – kuidas tegelikult hinnata oma päevast veevajadust?

Maitsevesi maasika ja kurgiga.

FOTO: Sergejs Rahunoks / PantherMedia / Scanpix

Veejoomise tähtsust rõhutavad nii arstid, teadlased kui ka toitumisspetsialistid ning sugugi mitte asjata. Vett vajavad oma põhifunktsioonide täitmiseks pea kõik keha rakud, koed ja organid. 

«Vesi on osa igast kehavedelikust ning sel on eluliselt tähtis roll toitainete transportimisel, ebavajalike jääkide eemaldamisel, liigeste «õlitamisel» ja kudede niisutamisel,» rääkis toitumise ja dietoloogia akadeemia esindaja Malina Malkani portaalile Reader's Digest.

Vesi on kehale nõnda oluline, et ilma selleta peame vastu vaid 3-4 päeva. See on ka loogiline, sest vedelikud moodustavad rohkem kui poole inimese kehakaalust, lisas toitumisspetsialist Kris Sollid. Veevajadus on rohkem kui lihtsalt baasvajadus, sest korralik vedeliketasakaal täiustab kehas kõike, alates tunnetusest ja meeleolust kuni energiatasemeni.

Malkani kinnitusel pole olemas täiuslikku kalkulatsiooni, kui palju iga inimene peaks vett jooma. Mõjutegureid on liiga palju – kliima, aktiivsuse aste, toitumine, tervislik seisund jm. Näiteks inimesed, kel on olnud neerukivid, peaksid jooma tublisti vett, et nende järjekordset moodustumist vältida. Ka kõrge kiudainesisaldusega menüü puhul vajab keha rohkem vedelikke, et kogu toit ära töödelda.

Malkani sõnul pole kaheksa klaasi vee joomine päevas raudne reegel, kuid vähemalt see number tuletab inimestele hästi veejoomist meelde. Tegelikkuses pole selle taga teaduslikke tõendeid, et just nii palju tuleb vett kulistada. Sollid lisas, et ligi 80 protsenti inimese veetarbimisest tuleb vedelikest, ülejäänud 20 aga vesistest toitudest (maasikad, arbuus jm). Tema sõnul peaksid naised tarbima päevas 11 klaasi ulatuses vedelikke, mehed 13 klaasi. Ideaalne on, kui juuakse puhast vett, kuid arvesse lähevad ka muud vedelikud (mõistlikus koguses kohv, taimetee jm). Kui sööd tihti vesiseid puu- ja köögivilju, võid paar klaasi vett nende arvelt maha võtta.

Lihtsasti saab oma vedelikutasakaalu hinnata enda ja oma uriini välimuse järgi. Kui urineerid harva ning uriin on tumekollane, peaksid rohkem vett jooma. Kui urineerid mitmeid kordi päevas ja tulemus on helekollane või läbipaistva kollaka kumaga uriin, tähendab see, et jood piisavalt palju. Kui kurk või huuled on pidevalt kuivad, tuleb samuti rohkem veepudeli poole küünitada. Vedelikuvajadus kasvab, kui veedad palju aega väljas, teed füüsilist tööd või trenni.

Oluline on teada, et janu annab märku sellest, kui kehas juba napib vedelikke. Janu ei ole tingimata usaldusväärne indikaator veejoomisel, seda eriti laste ja eakate puhul. Mõistlik on juua klaas või kaks kohe ärgates ning näiteks enne iga toidukorda, et veejoomine meeles püsiks. Kui puhas vesi ei paku erilist maitseelamust, lisa sellele piparmünti, laimi- ja sidruniviile, maasikaid, värsket kurki jm.