15 küsimust, mida küsida oma perearstilt 40. eluaastates

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Mida varem tervisemurega tegeleda, seda lihtsam selle lahendus.
Mida varem tervisemurega tegeleda, seda lihtsam selle lahendus. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Enamasti pöördutakse arsti poole siis, kui tervis on juba alt vedanud ning mõttes on vaid üks - saada oma probleemile leevendust. Mõned vestlused tuleks perearstiga vanuse kasvades aga varem või hiljem maha pidada.

Ehk käid küll oma lapsega arsti juures, kuid kas kontrollid ka enda tervist? Kuigi esmast tähelepanu nõuavad kindlasti elu segavad tervisemured, siis tasub arstiga arutada nii toitumist kui trenni tegemist. Seda kõike, et end igakülgselt paremini tunda. Potaal Best Life toob välja küsimused, mida peaks iga üle 40-aastane inimene oma arstilt küsima. 

1. Kui tihti peaksin arsti juures käima?

Kuigi üldiselt soovitatakse üle 40-aastastel käia perearsti juures kord aastas, siis võivad mõned riskitegurid nõuda tihedamaid visiite. Parim on seda arstilt endalt küsida.

2. Kas mu seedimine on korras?

Vananedes aeglustub seedesüsteem, mis viib puhituse, kõhukinnisuse ja kõrvetisteni. Lihtsad elustiilimuutused, nagu suurem kiudainete tarbimine võib seda leevendada.

3. Mida saaksin teha, et oma soolestiku tervist parandada?

Meie üldine tervis sõltub palju soolestiku tervisest ning soolestikufunktsioonide kontrollimine muutub vanusega veelgi olulisemaks.

4. Kuidas pärilikud riskid minu tervist mõjutavad?

Paljud terviseprobleemid on geneetilised ning vanuse kasvades on vaja neile veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Tee kindlaks, millised haigused perekonnas pärilikud on ja kontrolli end nende suhtes varakult.

5. Milliseid uuringuid mul oleks vaja teha?

Kuigi pakutakse väga palju erinevaid terviseuuringu pakette, säästad oma aega ja raha kui teed koos arstiga kindlaks, milliseid uuringuid täpselt vajad.

6. Milliseid toidulisandeid ma peaksin võtma?

Vanuse kasvades võib mõne toitaine vajadus kasvada ning on mõistlik arstiga arutada, kuidas ja mida võiks juurde võtta.

7. Kui palju tuleks trenni teha?

Treening on hea tervise säilitamiseks vajalik ja enamasti on soovituslik liikuda 2-5 tundi nädalas.

8. Millist treeningut peaksin tegema?

Teades juba, kui palju peaksid treenima, tuleks välja selgitada ka, millist treeningut eelistada. Varasemad vigastused, treenituse aste ja personaalsed eelistused mängivad kõik valiku tegemisel rolli.

9. Kas minu veresuhkur on korras?

Diabeeti haigestumine kasvab vanusega ning üle 40-aastastel soovitatakse end teise tüübi diabeedi suhtes regulaarselt kontrollida.

10. Miks ma ennast halvasti tunnen?

Võid olla ka enda teadmata terve elu depressiooniga elanud, kuid meeleoluhäire võib tekkida ka vanusega. Uuringud näitavad, et 45-64-aastastel tekib depressioon tõenäolisemalt.

11. Kas mu toitumine on korras?

Halb toitumine jätab lõpuks oma jälje ning kui oled selle osa oma elust tähelepanuta jätnud, võivad tervisemured alata juba 40. eluaastates.

12. Kui tihti tuleks kontrollida end rinnavähi/eesnäärmevähi suhtes?

Ennetus on tulemuslikum kui ravi ning olenevalt pärilikust riskist peaks naised ja mehed oma riski kontrollima kindla ajavahemiku tagant.

13. Kas olen ülekaaluline?

Ülekaal paneb sind riski alla haigestuda eluohtlikesse tervisehädadesse, nagu diabeet, südamehaigus või insult. Kellelegi ei meeldi kuulda, et ta on ülekaaluline, kuid see teadmine võib panna aluse uutele tervislikele eluviisidele.

14. Kas peaksin end testima sugulisel teel levivate haiguste suhtes?

Vanemate täiskasvanute seas on sugulisel teel levivate haiguste esinemine sagedasem. Paljuski tuleb see sellest, et enamik ei käi ennast testimas.

15. Kas minu kõrvetised on probleem?

Kõrvetised muutuvad vanusega hullemaks ja sagedasemaks, sest lihased nõrgenevad ajaga. Kui soovid kõrvetistest täielikult vabaks saada, võib arst soovitada ravimeid ja muutuseid elustiilis, näiteks magamisasendi või söömisgraafiku muutmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles