Saa teada, mida on naised kasutanud menstruaalvere peatamiseks läbi ajaloo

Sammal on aidanud inimesed hädast välja, ehkki olnud mitte just kõige sanitaarsem abinõu.

FOTO: Martien van Gaalen / PantherMedia / Martien van Gaalen

Läbi ajaloo on naised leidnud nutikaid viise, kuidas menstruaalverd kinni pidada, kirjutab Health24.

Keskaeg

Keskajal kasutasid naised menstruaalvooluse peatamiseks sammalt. Levinumaks liigiks oli Sphagnum cymbifolium, tavaline samblik, mida leidus üle Inglismaa ja mil on suurepärane imavus. Algselt kasutati sammalt lahingutegevuses viga saanud meeste haavade tohterdamiseks, aga seda hakkasid strateegilisel eesmärgil pesu sisse pistma ka naised. See oli praktiline ja tasuta, ehkki mitte väga sanitaarne.

1800. aastad

Leiutati esimene ühekordselt kasutatav sanitaarne käterätik, aga kuna teema oli ülimalt delikaatne, ei kuulnud paljud sellest kunagi. Enamik naisi kasutas kodus tehtud flanellist või linasest kokku õmmeldud kaltse, mida pesti ja kasutati üha uuesti. Need ei takistanud plekkide tekkimist ja tihti järgnesid nende kasutamisele põletikud.  

1850.

«Sanitaarne põll» oli kummine kaitsekiht, mis kattis kinni naise alumist poolt, ja seda hoidsid üleval traksid. Leiutise eesmärk oli vältida menstruaalvere plekke, aga millegipärast ei olnud need põlled üldse vedelikku imavad. Samuti olid põlled rasked ja läksid lehkama.

1920-ndate lõpp

«Sanitaarsed vööd» olid elastsed ümber vöökoha kinnitatavad seadeldised, mis aitasid hoida paigal menstruaallappe. Nende kasutamine võis osutuda aga mõnevõrra valulikuks, kuna lapp kiilus kannikate vahele ja võis põhjustada ärritust.

20. sajand

Esimese maailmasõja ajal avastasid rindeõed puuvilla imelised kasutusvõimalused. See oli tõhusam materjal kui tavaline linane. Materjal võeti kasutusele esimestes menstruaallappides.

Tagasi üles