Leiti, kuidas mõjutab haridustase Alzheimeri tõve riski

Kuigi kõrgem haridustase ei pruugi vähendada Alzheimeri tõve riski, võib see hoida vaimu kauem erksana.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Ajuuurijad on aastaid arvanud, et inimestel, kes on pühendanud rohkem aega õppimisele ja hoidnud oma aju aktiivsena, on väiksem risk dementsuseks. Hiljutised uuringud on sellele ideele vastu rääkinud.

Uurijad on väitnud, et inimesed, kes harivad end terve elu vältel, vähendavad sellega Alzheimeri tõve riski. Sel aastal avaldatud uuringud ei leidnud selle väite kohta mingeid tõendeid. Leiti, et kõrgem haridustase loob suurema kognitiivse reservi, mis aitab inimesi küll alguses, kuid ei mõjuta lõpuks haigusest tekkinud kahjustuse hulka.

Kõrgem haritus peaks suurendama inimese kognitiivset reservi ehk aju võimet kognitiivset funktsiooni hoida ja säilitada ka olenemata tekkinud kahjustustest. Kõrge kognitiivne reserv peaks kaitsma tajuhäirete eest, mis loomulikult vananemisega kaasnevad. Baltimori Johns Hopkinsi meditsiinikooli uurijad ei leidnud aga ühtegi seost keskeas saavutatud kognitiivse reservi ja Alzheimeri tõve riski vahel.

Siiski kinnitas uuring, et kõrgemalt haritud inimeste kognitiivne funktsioon võib töötada kauem puhtalt tänu sellele, et nende reserv ammendub kauem. Nende peamine järeldusi oli, et kõrgem haritus ja parem kognitiivne võimekus nooremas eas võib aidata säilitada kognitiivset funktsiooni mõnda aega, kuid on vähetõenäoline, et see muudaks haiguse kulgu. Analüüs näitas, et kõrgema ametliku haridustasemega inimestel olid kognitiivsetes testides paremad tulemused kui madalama haridustasemega osalejatel, olenemata sellest, kui palju oli nende ajus dementsusele viitavaid beetaamüloide. Samuti nentisid uurijad, et vaadati vaid seoseid, mitte otsest põhjus-tagajärg seost.

Algne uuring avaldati ajakirjas Journal of Alzheimer's Disease.

Tagasi üles