Ekspert: kanep sisaldab praegu rohkem sõltuvust tekitavat ainet kui vanasti

Hipid tarbisid lahjemat kraami.

FOTO: Amelia Martin / PantherMedia / Amelia Martin

«Tänapäeval sisaldub kanepis võrreldes näiteks 1970-ndatega oluliselt rohkem sõltuvust tekitavat ainet THC, seega oht sõltuvusse jääda on ka suurem,» ütleb Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht.

Laste ja noorte puhul on eriti oluline seos uimastitarvitamise ja vanemliku kontrolli puudumise vahel – kui vanemad ei tea, mida lapsed teevad ja kellega lapsed aega veedavad, tõdeb Kurbatova.

Uimastite tarvitamist võib mõjutada veel sõprade mõju, puudulikud oskused oma emotsioonide juhtimises, arenguhäired, uudishimu, elamusi otsiv loomus, impulsiivsus, vaimse tervise häired, kehvad probleemi lahendamise oskused ja kokkupuude uimastitega ning uimastitarvitajatega. «Samuti ka ümbritsevas keskkonnas valitsevad normid ja hoiakud, negatiivsed rollimudelid ning ka meedia mõju,» ütleb Kurbatova.

Võimendab vaimseid probleeme

Kurbatova tõdeb, et kanepi mõjudest tervisele on avaldatud hulgaliselt teadusartikleid, kuid nendes esineb siiani vastakat informatsiooni. Tuuakse välja ka kanepi positiivseid mõjusid, kiites kanepi toimeainete hulka kuuluva kannabidiooli positiivseid omadusi.

«Ei saa väita, et kanepi tarvitamine on täiesti ohutu ega tekita kahjusid. Kanep on psühhoaktiivne aine, mis mõjutab maailma tajumist ja ka käitumist. Kuigi kanep ei tekita surmaga lõppevaid üledoose, võib see tekitada vaimse tervise probleeme. Näiteks võivad inimesel tekkida psühhoosid ja paanikahood, või nende olemasolu korral neid võimendada,» ütleb Kurbatova.

Aegamööda kujuneb sõltuvus

Tema sõnul võivad kõik psühhoaktiivsed ained tekitada sõltuvust. «Erinevus on lihtsalt selles, et mõnedest ainetest kujuneb sõltuvus kiiremini, sealhulgas tugev füüsiline sõltuvus. Teistest ainetes tekib aga ennekõike vaimne sõltuvus ning see kujuneb üle pikema aja, näiteks kanepi regulaarse pikaajalise tarvitamise korral.»

Uuringud on tõestanud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust, mis pole kõrgema THC sisalduse tõttu imekspandav. Üksmeelt ei ole ainult selles, kui suur osa tarvitajatest võib jääda sõltuvusse. Arvestades kanepi tarvitamise levimust käivitas Tervise Arengu Instituut eelmisel aastal koos partneritega programmi «Valik», mis pakub lühinõustamist kõigile vabatahtlikult abi otsivatele või politsei, prokuratuuri ja kohtu poolt nõustamisele suunatud kanepitarvitajatele. Programmiga on oodatud liituma kõik, kes tunnevad, et vajaksid kanepitarvitamise vähendamisel või sellest loobumisel abi. Programm on vabatahtlik ja tasuta. Maksimaalselt kuuest nõustamissessioonist koosnev programm sobib  mõõdukalt kanepit tarvitavatele inimestele.

Põhjused, miks ja kuidas inimesed lühinõustamisele jõuavad, on Kurbatova sõnul väga erinevad. Näiteks võib kanepi igapäevane hankimine mõjuda rahakotile ja tekitada rahalisi probleeme, inimesel on ilma kanepita raske uinuda ja on tekkinud unehäired, ta tunneb end pidevalt väsinuna või on hakanud mõranema lähisuhted. Olgugi, et programm on mõeldud täiskasvanutele alates 18. eluaastast, siis ka üle 18-aastaseid noori suunavad nõustamisele sageli tema vanemad, kes tunnevad muret nooruki muutunud käitumise pärast.

Kui paljud tarvitavad kanepit?

2018. aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemustel oli 24 protsenti 16−64 aastastest elu jooksul tarvitanud kanepit (33 protsenti meestest ja 18 protsenti naistest), 1,9 protsenti viimase 30 päeva jooksul.

Samal aastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 11-15-aastaste noorte seas vähemalt korra elu jooksul tarvitanud või proovinud kanepit seitse protsenti (üheksa protsenti poistest ja kuus protsenti tüdrukutest).

Oluliselt vähem oli kanepiga katsetajaid 11-aastaste (üks protsent ja 13-aastaste hulgas (neli protsenti) võrreldes 15-aastastega (17 protsenti). 15-aastaste hulgas on võrreldes sama uuringu 2014. aasta tulemustega kanepi tarvitamine või proovimine oluliselt vähenenud – 24-lt 17-le protsendile.

Populaarne

Tagasi üles