USA uurimuse kohaselt tehakse enam kui pool keisrilõigetest oma vabal valikul ning enam kui kolmandik tehakse liiga vara, mis seab lapse hingamis- ja teiste probleemide ohtu.
Põhjendamatult varajane keisrilõige seab lapse ohtu
9. jaanuar 2009, 12:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
13 258 sündi hõlmanud uuringust selgus, et komplikatsioonide risk muutus 39. nädalaga võrreldes (mil operatsiooni peetakse ohutuks) kahekordseks, kui valikuline keisrilõige viidi läbi 37. nädalal, kui last loetakse ka tegelikult juba ajaliseks, kirjutab
38. nädalal oli komplikatsioonide risk 50 protsenti kõrgem, tõdesid teadlased ajakirjas the New England Journal of Medicine avaldatud uuringu aruandes.
«Isegi umbes kolm päeva enne 39. nädalat läbi viidud keisrilõige suurendab ebasoodsaid tagajärgi,» ütles uuringu juhtivautor, dr. Alan Tita Birminghami Alabama ülikoolist.
Vaatamata ametlikele soovitustele, mille kohaselt tuleks keisrilõige teha alles 39. nädalal, selgus uuringust, et 36 protsenti lastest toodi ilmale liiga vara ning komplikatsioonide riski võidi alahinnata.
Dr. Tita sõnul on enneaegse keisrilõike tegemise peamiseks põhjuseks see, et 37. nädalal peetakse last juba ajaliseks. Ta oletas, et kui naised on lapse selle ajani kandnud, on nad rasedusest väsinud ning ei jõua ära oodata, kuni laps sünnib ja paluvad keisrilõiget kiiremini.
«Nii et ma usun, et osa sellest moodustab patsientide surve, kes tahavad kiiresti lapse sünnitamisega ühele poole saada, ning see, et arstid tahavad oma patsientide soove rahuldada,» rääkis dr. Tita.
Samas selgus, et arstid ei tohiks ka liiga kaua oodata. Pärast 41. rasedusnädalat kasvas komplikatsioonide risk taas.