Nahaarst avaldab: kui mitme minutiga saab päikesest kätte vajaliku D-vitamiini koguse?
Saa teada, millised sünnimärgid võivad olla ohtlikud

  • 90 protsenti nahaga toimuvast tuleb keskkonna mõjust.
  • Iga aasta peaksid end arstile näitama need, kel ühel käel üle 20 sünnimärgi.
  • Kahtluse sünnimärgiga tuleks pöörduda nahaarsti poole.

Arst kontrollis digitaalse dermatoskoobiga ka loo autori sünnimärki, mis osutus kahjutuks. Küll aga oli sünnimärgi ümber näha päikese mõjust tekkinud naha pigmentatsiooni ehk tedretäppe.

FOTO: Mihkel Maripuu

Nahaarst hoiatab, et ohutut päevitamist pole olemas. Päevitades ilmub nahale mitmesuguseid pigmentmoodustisi, sünnimärke ja tedretähne. Suur osa nendest on normaalsed ega anna põhjust muretsemiseks, teised aga võivad tekitada palju kahju. Vahet oskab teha ainult arst.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Varasem arusaam, et päike on nahale ainult kasulik ja seda tuleks saada nii palju kui võimalik, on Tartu Ülikooli dermatoveneroloogia doktorandi ja Niine nahakliiniku nahaarsti Ulvi Loite sõnul muutumas, päevitatakse teadlikumalt. Tänu suuremale teadlikkusele nahavähist minnakse ka sagedamini kontrolli ja avastatakse pahaloomulised nahamoodustised varases staadiumis.

«Üldiselt on leitud, et 90 protsenti meie nahaga toimuvast tuleb keskkonna mõjust – päiksest, magamatusest, elustiilist – ja vaid 10 protsenti on geneetiline,» rääkis Loite. Üldised reeglid ilusa naha jaoks ongi nahaarsti sõnul korralik puhastamine, niisutamine, päikesekaitse ja puhkus, millest arst rõhutab just kahte viimast. Valge nahaga ja päikesejanus eestlastel on aga siiski paratamatult kombeks end ära põletada ning seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata naha kontrollimisele, nentis Loite.

Populaarne

Tagasi üles