Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja meditsiiniteaduste valdkond jagasid kogemusi

Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja haiglad kui ka praktikabaasid on õppes uuenduslikud ning hindavad seda ka partnerülikoolide juures.

FOTO: Tartu Ülikooli

Vilniuse Ülikooli arstiteaduskonna delegatsioon külastas 3. juulil Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonda. Sarnaselt Tartu Ülikoolile hiljuti struktuurireformi läbinud partnerülikooli huvitas, kuidas meditsiiniteaduste valdkond praegu toimib.

Külalisi võõrustanud meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi sõnul on nii Tartu Ülikool kui ka Vilniuse Ülikool kaks väärika ajalooga ülikooli, mis paljuski oma tegevustes sarnanevad üksteisele.

«Äratundmist ja paralleele saime tõmmata nii struktuuri, vastuvõtu, õppe kui ka teadustegevustest. Mõlemal ülikoolil on tugevad õppekavad ja kõrged nõudmised õppekvaliteedile. Vilniuse Ülikooli jaoks oli üllatav, et meie arstiteaduse õppekaval saavad üliõpilased võtta ka valik- ja vabaaineid, mis annavad õppekavale juurde paindlikkust ja personaalsust,» kirjeldas Lember. Mõlema ülikooli huvi oli tihendada üliõpilaste õpirännet. Meditsiiniteaduste valdkond ja Vilniuse arstiteaduskond ootavad vastastikku üliõpilasi Erasmusega vahetusüliõpilasteks või praktikale.

Kohtumisel jäi kõlama, et Vilniuse Ülikooli arstiteaduskond ja haiglad kui praktikabaasid on õppes uuenduslikud ning hindavad seda ka partnerülikoolide juures. «Neil on kasutada nii erinevad simulaatorid kui ka virtuaalmaailma võimalused. Seepärast pakkuski neile väga huvi hetkel arendamisel olev kliinilise meditsiini instituudi simulatsioonikeskus, mida nad selle avamise järgselt lubasid külastama tulla,» sõnas Lember.

Vilniuse Ülikool on viimastel aastatel laiendanud välismaalastele tasulist ingliskeelset arstiõpet. Üheskoos tõdeti, et arstiõpe peab kliinilises osas tuginema reaalsetele patsientidele ning vahetu suhtlemine eeldab pigem kohaliku riigikeele oskust. See seab aga piirangud ingliskeelse õppe laiendamisele.

Struktuurireformist tulenevalt uurisid nad, kas ja kuidas on säilinud või jaotunud instituutide ja valdkonna autonoomia ning mis rolli omavad üksused otsustusprotsessides.

Kohtumisel räägiti veel õppe-, teadustöö ja residentuuri korraldusest, rahvusvahelisest koostööst ning ülikooli ja baashaiglate koostööst. «Tänapäeva tervishoiuasutustelt eeldatav efektiivsus ning ülikooli vaatevinklist vajatav õpetamis- ja teadustöö võimaluste pakkumine nõuab erirahastust ning head koostööd,» nentis Lember.

Tagasi üles