Millal võib toidulisandite võtmine olla ohtlik?

Isegi väike kogus rauda, mis ületab toitumissoovitustes näidatud koguse, võib põhjustada kõhulahtisust, suurte doosidega võib kaasneda isegi kooma.

FOTO: Mykola Velychko / PantherMedia / Mykola Velychko

Üha enam esitatakse arvamust, et toidulisandid ei toimi ja nende ost on raharaiskamine. Mis veelgi hullem – nad võivad olla isegi kahjulikud, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert. 

Mõned toidulisandid võivad mõjutada ravimite imendumist, metabolismi, toimet ja ka teraapiat. Näiteks võib vitamiin K vähendada verevedeldaja võimet vältida vere hüübimist. Antioksüdandid, nagu vitamiinid C ja E, võivad vähendada vähktõve kemoteraapia toimet. Mõned toidulisandid võivad põhjustada kiirgusravi ajal naha tundlikkust ja tõsiseid reaktsioone. Kaltsiumi sisaldavad toidulisandid võivad halvendada ravimite imendumist, mistõttu soovitatakse neid võtta 3-4 tunnise vaheajaga..

Konsulteerige ka arstiga, kui teil on kavas tarbida suuri doose toidulisandeid, mida üldiselt tuleks vältida, kuna see võib kahjustada tervist. Küllalt sagedane on raua toksilisus. Isegi väike kogus rauda, mis ületab toitumissoovitustes näidatud koguse, võib põhjustada kõhulahtisust, suurte doosidega võib kaasneda isegi kooma. Suured kogused vitamiini B6 võivad viia närvikahjustusteni. Liiga palju vitamiini A võib kahjustada kesknärvisüsteemi ja raseduse ajal ka loodet,

On leitud, et päevas täiendavalt enam kui 1000 milligrammi kaltsiumi võtmine on seotud kõrgenenud vähiriskiga. Johns Hopkinsi Ülikooli uuringu alusel võib suurte koguste kaltsiumi toidulisandite võtmine ummistada inimeste arterid. Kõrgem on ka nende inimeste vähirisk ja üldsuremus, kes ei kannatanud vitamiini D defitsiidi käes, kuid tarbisid päevas täiendavalt suuri vitamiin D koguseid.

Hiljuti avaldatud ligi miljonit inimest haaranud kliiniliste katsete koondanalüüsist selgus, et enamik toidulisandeid ei aita ennetada südamehaigusi ega vähenda suremust. Harvardi meditsiinikooli professor Dr. Pieter Cohen arvab et on parem saada vajalikud toitained toidust ja loobuda toidulisanditest võimalike ohtude vältimiseks. Temaga oponeerib toidulisandite tööstust esindava Vastustundliku Toitumise Seltsi esimees Steve Mister öeldes, et inimesed ei tarbi toidulisandeid südamehaiguste vältimiseks, vaid et saada kätte kõik toitained, mis nende toidus on vajaka.

Toidulisandeid kontrollitakse pidevalt, kuid sageli piirdub see välise kontrolliga. Eriti palju on rikkumisi veebis pakutavate toodete kohta. EL toidujärelevalvega tegelevad asutused kontrollisid kokku ligi 1100 veebilehte ning leidsid 779 veebilehte, mis pakkusid EL nõuetele mittevastavaid tooteid. Kokku leiti 351 toidulisandit, mille reklaamimisel oli kasutatud keelatud meditsiinilisi väiteid. Ka meie Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on leidnud rikkumisi – näiteks toidulisandite turule toomisel ei ole teavitatud VTA-d või on neile omistatud haigusi ravivaid, leevendavaid või ennetavaid omadusi.

Õnneks analüüsitakse toidulisandite koostist sõltumatutes laborites ja on leitud, et toidulisandid sisaldavad koostisosi, mida ei ole näidatud märgistuses või on toimeaineid liiga vähe.

Ajakirjas JAMA Network Open 2018. aasta sügisel avaldatud uuringus analüüsiti ligi 800 toidulisandit, millest enamik olid ette nähtud seksuaalse võimekuse tõstmiseks, kaalulangetuseks või lihasmassi suurendamiseks. Enamik toidulisanditest sisaldas ravimeid, millest levinumad olid erektsioonihäirete ravimid, kaalulangusravimid, antidepressandid, anaboolsed steroidid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Need kõrvaldati müügilt. Siit järeldus, et veebist toidulisandite ostmisel tuleks olla ettevaatlik.

Ühes vitamiin E ja seleeni kaitsva toime selgimiseks toimunud uuringus osales 35 000 meest USA-st, Kanadast ja Puerto Ricost neljas rühmas. Üks rühm võttis 400 IU (270 mikrogrammi) vitamiini E päevas, teine 200 mikrogrammi seleeni, kolmas nii vitamiini E kui ka seleeni ning neljas platseebot. Uuringu esialgsed tulemused näitasid, et uuringu lõppedes eesnäärmevähi

suurenenud esinemissagedused ei olnud statistiliselt olulised ja lisandite võtmine lõpetati, kuid inimesi jälgiti paar aastat edasi. Hiljem avaldatud artiklis selgus, et uute eesnäärmevähkide arv kasvas paar aastat hiljem vitamiin E rühmas 17 protsenti võrreldes platseeborühmaga. Siin tuleb aga rõhutada, et vitamiini E kogus oli ligi 25 korda ja seleeni kogus 4 korda suurem kui toitumissoovitustes esitatud. Küsimus on, kas mingeid erinevusi rühmade vahel oleks täheldatud, kui uurimisalustele oleks antud toitumissoovitustes ettenähtud kogus toidulisandeid. Ilmselt mitte.

Tagasi üles