Esimesel poolaastal maksis haigekassa 130 000 inimesele töövõimetushüvitisi

Haigekassa ravikindlustuse osakonna peaspetsialisti Tea Matsoni sõnul olid inimesed haiguslehel peamiselt lihasluukonna ja sidekoehaiguste, vigastuste ja mürgistuste, hingamisteede haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning vereringeelundite haiguste tõttu.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

2019. aasta esimeses pooles tasus haigekassa 92,6 miljonit eurot 130 000 inimese töövõimetushüvitiste eest. Kõige rohkem viibisid inimesed haigus- ja hoolduslehel.

Haigekassa hüvitas esimesel poolaastal ligi 157 000 haiguslehte, millele kulus rohkem kui 42,5 miljonit eurot. Haiguslehtede keskmine pikkus oli 13 päeva. Kõige rohkem haiguslehti hüvitati veebruaris viirushaiguste leviku tõttu.

Haiguslehti võtavad rohkem naised. Eelmisel poolaastal oli haiguslehel 86 470 naist ja 70 430 meest. Kõige rohkem väljastati haiguslehti 50–59aastastele töötajatele, seda nii naiste kui ka meeste osas.

Haigekassa ravikindlustuse osakonna peaspetsialisti Tea Matsoni sõnul olid inimesed haiguslehel  peamiselt lihasluukonna ja sidekoehaiguste, vigastuste ja mürgistuste, hingamisteede haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning vereringeelundite haiguste tõttu.

Möödunud poolaastal tasus haigekassa sünnitushüvitiste eest ligi 32 miljonit eurot.  «Sünnituslehe alusel maksti hüvitist 5770 naisele, mida on 4 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil,» selgitas Matson.

Hoolduslehtede alusel hüvitati inimestele 15,4 miljonit eurot. Matsoni sõnul võeti enamik hoolduslehtedest alla 12-aastase lapse põetamiseks. Ta lisas, et hoolduslehti väljastati kõige rohkem hingamisteede- ja nakkushaiguste tõttu.

Eelmisel poolaastal on võrreldes 2018. aasta sama perioodiga suurenenud tööõnnetuse tagajärjel hüvitatud töövabastuspäevade arv. «Kui 2018. aasta esimeses pooles hüvitas haigekassa tööõnnetuste tõttu 77 551 kalendripäeva, siis käesoleval aastal maksti hüvitist 82 503 kalendripäeva eest,» ütles Matson.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soone andmetel toimus kõige rohkem tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ning ehitusvaldkonnas. «Peamised tööõnnetuste põhjused olid samal tasapinnal libisemine, kukkumine ja komistamine ning kontrolli kaotamine töövahendi üle,» lisas Soone.

Populaarne

Tagasi üles