Teadlased selgitasid välja trenni mõju loote arengule

Trenn on emale ja beebile kasulik.

FOTO: Shutterstock

Teadlased leidsid, et raseduse vältel regulaarselt spordiga tegelenud emade lapsed arenevad kiiremini kui trenni mitte teinud emade lapsed. Uuringust selgus, et sörkimine või muu kergem kardiotrenn kiirendab juba raseduse ajal beebide füüsilist arengut – kiiremini areneb motoorika ning võime ja tahe oma jäsemeid tahtlikult liigutada.

Arstid soovitavad lastel päevas minimaalselt tund aega aktiivselt mängida ja joosta, kuid statistiliselt teeb seda vaevu üks kolmandik USA ja Euroopa lastest. Laste passiivsuse põhjused on seotud vanemate vähese vaba aja, puuduliku füüsilise aktiisuse õpetusega koolides, laste ülekaalu ning liigse nutiseadmete kasutamisega.

Teadlaste hinnangul peitub füüsilise aktiivsuse positiivse mõju põhjus selles, et aktiivsetel emadel on parem vereringe – beebid said paremini kätte hapnikku, toitaineid ja mineraale ning see mõjutas nende arengut. Samuti leiti, et füüsiliselt aktiivsete emade sünnitus kulges veidi kiiremini kui teistel ning neil oli väiksema tõenäosusega keisrilõikega sündinud laps.

2011. aastal korraldatud uuringust selgus, et füüsiliselt aktiivsete emade lastel on juba looteeas märgatavalt tugevam süda. Teadlaste sõnul on ema ja lapse süda füüsilise aktiivsuse ajal sünkroniseeritud, mis tähendab, et trenn tugevdab ka lapse südant.

2019. aastal avaldatud uuringu käigus leiti, et füüsiline aktiivsus mõjutab otseselt lapse motoorikat ning koordinatsiooni. Uuringus osales 71 hea tervisega rasedat ning emade ja laste tervist jälgiti kogu raseduse vältel. Osalejad olid jaotatud kahte rühma – esimese rühma naised ei tegelnud raseduse ajal spordiga ning teise rühma naised tegid kolm korda nädalas arstide järelevalve all 50 minutit kardiotrenni (jooksmine, kiirkõnd, trenažööritrenn või aeroobika). Emad valisid endale sobiva treeningstiili ise ning tegelesid sellega lapse sünnini.

Kuu aega pärast lapse sündi kutsuti emad lastega uuringutele. Arstid kontrollisid beebide reflekse, motoorikat, koordinatsiooni, võimet käsi rusikasse suruda või pead tõsta ning end ümber keerata. Selgus, et trenni teinud emade lapsed said pea igas kategoorias paremini hakkama. Eriti oli erinevus näha tütarlaste puhul, kes on selles vanuses arengult tavaliselt poistest veidi maas – nimelt olid nende võimed poisslastega võrdsel tasemel ning kontrollrühma emade poegadest paremad.

Kiirem füüsiline areng mõjutab seda, kui aktiivsed on lapsed tulevikus. Mida kiiremini õpivad lapsed end liigutama, seda suurema tõenäosusega on nad ka täiskasvanu eas aktiivsed. Seetõttu soovitatakse teha raseduse vältel arsti nõusolekul endale sobivat trenni.

Tagasi üles