Trenn kaitseb eestlaste seas levinud probleemi eest

Trenn aitab leevendada depressiooni sümptomeid.

FOTO: Shutterstock

Mitmete uuringute tulemusel leiti, et trenn aitab ennetada depressiooni ja leevendada selle sümptomeid. Teadlaste sõnul on füüsilisel aktiivsusel depressiooni ja teiste vaimsete häirete ravis oluline roll.

Kliinilise depressiooni raviks määratakse sageli antidepressandid ja teraapia, kuid teadlaste hinnangul parandab füüsiline aktiivsus ravi toimet ning aitab leevendada sümptomeid. 49 uuringu ja 266 939 inimese andmete põhjal järeldati, et regulaarne trenn vähendab depressiooni langemise riski 17 protsenti. 2016.aastal korraldatud uuringust selgus, et regulaarne trenn vähendab ka juba eksisteeriva kliinilise depressiooni sümptomeid. Füüsiline aktiivsus ei pruugi kõigile samal määral mõjuda, kuid kasutegur esines enamikul.  

Teadlased vaatlesid 27 733154 inimese andmeid ning leidsid otsese seose füüsilise vormi ja vaimse tervise vahel. Nimelt selgus, et kehvas füüsilises vormis inimestel on 47 protsenti suurem risk langeda depressiooni. Mõju sõltus trenni hulgast ja sagedusest – mida rohkem trenni inimene teeb, seda paremad vaimse tervise näitajad tal on.

Trenn mõjub vaimsele tervisele hästi, sest see vähendab organismis põletiku taset, kaitseb ajurakke ning toetab rakuloomet. Trenn ennetab ka südamehaiguseid ja diabeeti, parandab une kvaliteeti, vähendab vererõhku. Parem füüsiline tervis võib omakorda parandada ka vaimset tervist. Uuringud näitavad, et intensiivse trenni järel vabanevad kehas endorfiinid ehk õnnehormoonid, mis parandavad meeleolu ja enesetunnet. Madala intensiivsusega trenn vabastab kehas neurotroopilisi kasvufaktoreid ehk valke, mis aitab toota närvirakke ning luua ja parandada rakkude vahelisi ühendusi. Teadlased on kindlaks teinud, et depressioonis inimese hipokampus – aju piirkond, mis reguleerib meeleolu – väiksem kui tervetel inimestel ning see viitab piirkonna vähenenud funktsioonidele. Leiti, et trenn toetab uute närvirakkude loomist ning parandab seeläbi hipokampuse tegevust.

Depressioonis inimestel on trenniga alustamisel tihti mitmeid takistusi. Nimelt häirib depressioon une kvaliteeti, muudab söögiisu, vähendab energiat ning suurendab tundlikkust valu suhtes. Seetõttu soovitavad eksperdid alustada 5–10minutiliste sessioonidega, sest esialgu võib pikem trenn jääda motivatsiooni puudumise tõttu tegemata, kuid ka lühikesel trennil on arvestatav positiivne mõju.

Tagasi üles