Leiti riskitegur, mis tõstab naistel Alzheimeri tõve tekkimise ohtu

Stressirohked elusündmused mõjuvad mälule halvasti ja aju hoidmiseks tuleb üritada leida tasakaalu.

FOTO: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Seni teadmata põhjusel mõjutab Alzheimeri tõbi rohkem naisi. Uus uurimus heidab valgust tegurile, mis võib oluliselt kahjustada aju.

Eelnevate uuringute kohaselt mängib vanus olulist rolli selles, kuidas naised taluvad stressi. Sellel on tõendatud negatiivne mõju mälule ja kognitiivsele võimekusele. Tihti on probleemid lühiajalised ja taanduvad stressireaktsiooniga, vahendab Medical News Today.

Teadlased on võtnud nüüd luubi alla stressi ja selle seose pika aja jooksul toimuva kognitiivse tagasilangusega, mis võib viia lõpuks Alzheimerini, mis on dementsuse kõige levinum vorm.

Tavaline stressireaktsioon põhjustab ajutiselt stressihormooni kortisool tõusu, mis langeb taas, kui häiriv olukord on möödas - organism taastub. Korduv stress või eriline tundlikkus toob aga kaasa hormonaalse tasakaalutuse, millest taastumine võtab aega tunduvalt kauem. Teadlased teavad juba ammusest, et kui stressihormoonid püsivad kõrgel, on sel negatiivne mõju hipokampusele, mis tüürib juhirollis mälu tekkel.

International Journal of Geriatric Psychiatry teadusajakirjas avaldatud uuringus võeti luubi alla stressireaktsiooni mõju pika aja vältel. Uuringusse värvati osalised aastal 1982. Neile korraldati järelintervjuud ja testid teist korda aastatel 1993-1996, seejärel aastatel 2003-2004.

Osalistelt küsiti, kas nad on kogenud viimase aasta jooksul traumaatilisi sündmusi, näiteks vägistamist, füüsilist rünnet, ähvardusi, looduskatastroofe või kuidas teine inimene vigastab end või kaotab elu. Samuti uuriti, kas kogetud on stressirohket elusündmust, näiteks lahutust, sõbra või pereliikme surma, tõsist haigust, abiellumist või pensionile minekut.

Meestest oli viimase testimise eel traumaatilise sündmuse läbi elanud 22 protsenti, naistest 23 protsenti. Stressi tekitav olukord oli viimase aasta jooksul 47 protsendil meestest ja 50 protsendil naistest.

Samuti läbisid osalised mälutestid. Üheks oluliseks tahuks oli 20 sõna meelde jätmine, meenutamine ja ära tundmine 20 minutit hiljem.

Analüüsi käigus selgus, et naiste puhul ilmnes seos keskeas tabanud stressirohkete elusündmuste ja vähenenud võimekuse vahel meenutada ja ära tunda sõnu.

Naistel, kes olid kogenud stressirohket elusündmust, meenus viimase testimise käigus vähemalt üks sõna vähem kui kolmanda testimise jooksul kümme kuni viis aastat varem. Samuti tundsid nad ära keskmiselt 1,7 sõna vähem. Naised, kes ei olnud kogenud stressirohkeid elusündmusi, mäletasid vananemisega seotud tagasilangusega seonduvalt keskmiselt 0,5 sõna vähem ja tundsid ära 1,2 sõna vähem.

Traumaatiliste elusündmuste puhul mälus tagasilangust ei täheldatud.

Stress keskeas näib andvat mälule hoobi. Keskmisest suurem tagasilangus ei tähenda, et ilmtingimata tuleb rinda pista Alzheimeriga, küll aga jätab sellele mõnevõrra haavatavamaks.

Tagasi üles