Vererõhk mõjutab kõrges eas aju võimekust

Vererõhk mõjutab aju tervist. Foto: Shutterstock

Teadlased jälgisid pikaajalise uuringu vältel inimeste aju tervist ning leidsid, et kõrge vererõhk nooremas eas on seotud kognitiivsete võimete vähenemise ja dementusega vanemas eas.

Kõrge vererõhk tähendab, et süda peab nägema rohkem vaeva, et keha verega ühtlaselt varustada. Kõrget vererõhku põhjustab suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, vale toitumine (liiga suures koguses soola) ja stress. See suurendab südamehaiguste, insuldi ja neeruhaiguste riski. Kuna 15–20 protsenti verest jõuab südame toel ajju, uurisid teadlased, kuidas mõjutab kõrge vererõhk aju tervist pikemas perspektiivis. Muutused vererõhus mõjutavad aju verevarustust ja võivad tekitada kahjustusi või pärssida aju funktsioone.

Uuringus vaadeldi osalejate tervisenäitajaid – vererõhku ja aju tervist – vanusevahemikus 30–70. Leiti, et nooremas eas diagnoositud kõrge vererõhk mõjutas seda, mil määral esines vanemas eas ajus valgeaines kahjustusi. Kahjustuse risk oli kõrge vererõhuga inimestel seitse protsenti suurem kui normaalse vererõhuga inimestel. Valgeaine kahjustused annavad märku organismi veresoonkonna kehvast seisukorrast ning kognitiivse võimekuse vähenemisest. Samuti leiti, et kui nooremas eas kõrget vererõhku ravida, esines väiksema tõenäosusega kõrgemas eas kahjustusi, mis viitab sellele, et vererõhku tuleks kontrollida üsna varakult.  

Uuringust selgus, et kõrge vererõhk keskeas suurendab dementsuse riski. Samuti leiti, et kõrge vererõhuga inimestel on hilisemas eas väiksem hipokampuse piirkond ning vähenenud ajumaht. Hipokampus on seotud ruumitaju ja emotsioonide reguleerimisega. Teadlaste hinnangul võivad need muutused aja jooksul vähendada inimese kognitiivset võimekust, mälu, tähelepanu ning analüüsivõimet. Seetõttu soovitatakse inimestel võimalikult vara jälgida, et nende vererõhk püsiks normi piires ning teha selleks vajalikud elustiilimuudatused.