Teadlased: Eesti laste heaolu vajab täpsemat uurimist

Laste heaolu kohta tuleks rohkem uurida ka nendelt endilt. Foto: yury salauyou / PantherMedia / yury salauyou

Arenguseire Keskuse ja Õiguskantsleri Kantselei poolt korraldatud seminaril arutasid teadlased ja lastega töötavad praktikud Eesti laste heaolu üle ning keskenduti selle mõõtmise võimalustele ja kitsaskohtadele.

Seminaril «Laste heaolu indikaatorid: praegune seis ja võimalused laste olukorra kirjeldamisel» kõnelenud valdkonna eksperdid ja teadlased rõhutasid, et terviklik ülevaade laste olukorrast ja võimalustest aitab ennetada probleeme ning toetada laste igakülgset arengut. Samas märkamata ja sekkumata jätmisel on ühiskonnale kõrge hind.

Õiguskantsleri Kantselei nõunik Andra Reinomägi tõi välja, et lapsed moodustavad ühiskonnast pea viiendiku ja lapsepõlv inimese keskmist eluiga arvestades samuti. «Oluline on, et me teaksime, kuidas Eesti lapsed elavad. Paraku tuleb tunnistada, et laste õiguste ja heaolu hindamine on Eestis lünklik - vastavad mõõdikud on killustunud ning regulaarstatistikas esitatud vanusjaotused ei võimalda alati saada ülevaadet 0–17-aastastest lastest tervikuna. Takistuseks on nii andmekogude ülesehitus kui ka andmete puudumine,» sõnas Reinomägi.

Laste heaolu indikaatoritest rääkinud ISCI võrgustiku looja professor Asher Ben-Arieh Heebrea Ülikoolist rõhutas oma ettekandes selget sõnumit: «Last tuleb kuulata!»

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar sõnas, et kuigi laste heaolu uuringud on sotsiaalteadustes uus suund, on seni tehtud Eesti ja rahvusvahelised uuringud aidanud oluliselt parandada laste mõistmist. «On väga oluline, et meie lastega töötavad praktikud ja poliitikakujundajad oleksid teadlikud Eesti laste tegelikust olukorrast ja ka rahvusvahelise teadustöö tulemustest, kuna see loob eeldused probleemide varajaseks märkamiseks, reageerimiseks ja teadlike otsuste tegemiseks,» tõi Kutsar välja.

Avaldatud andmete puhul tuleb kriitikana välja tuua lapsekeskse statistika vähesust peavoolustatistikas. Näiteks avaldatakse Eestis regulaarselt statistikat lastega leibkondade arvu ja osakaalu kohta, kuid selle kõrval puudub lapsekeskne statistika laste arvu ja osakaalu kohta erinevat tüüpi leibkondades, mis annaks andmetele lastest lähtuva tähenduse.

Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell keskendus oma ettekandes heaolu üldisele mõõtmisele inimvara uurimisprojektis. «Poliitikakujundamisel on seni rõhutatud majanduslikku edu ja eesmärgiks on majanduskasv. Uus käsitlus, mida me ka oma inimvara uurimissuunas järgime ning mida paljud riigid juba kasutavad, on nn väljaspool SKP-d lähenemine, kus on oluline laiem arusaam inimeste heaolust ja riigi sotsiaalsest arengust,» ütles Rell.

Õiguskantsler tõi ÜRO Lapse Õiguste Komiteele esitatud lapse õiguste olukorda puudutavas aruandes välja järgmised omapoolsed soovitused riigile:

• avaldada peavoolustatistikas nii lapsekeskseid kui lapsest lähtuvaid andmeid, tuues igas valdkonnas välja vanuserühma 0–17-aastased; 
• jätkata andmekogumist laste endi käest, hõlmates ka majandusliku ja sotsiaalse heaoluga seotud küsimusi; 
• luua laste heaolu kajastav mõõdikute süsteem ja avaldada iga-aastaselt vastavad näidikud lapse õiguste tagamise hindamiseks;
• asendada andmekogumissüsteemides lapsi puudutavad agregeeritud andmed individuaalandmetega või täiendada andmekogumissüsteeme selliselt, et oleks võimalik teha väljavõtteid ning kombineerida ja avaldada andmeid erinevate laste vanusrühmade kohta huvipoole vajadusi ja traditsioone arvestades.