Uuring võttis kokku teaduslikud tõendid toidulisandite mõjust vaimsele tervisele

Oomega-3 rasvhaoetel nähti mõju depressioonile koos ravimitega.

FOTO: Jiri Hera / PantherMedia / Jiri Hera

Uus vaimset tervist ja toidulisandeid vaatlev uuring leidis, millistel toidulisanditel on positiivne mõju vaimse tervise häirete puhul.

Nagu on leitud seos kehva toitumise ja vaimsete haiguste vahel, on nüüd tõendeid ka toidulisandite kasulikkuse kohta vaimse tervise häirete leevenemises. Lääne-Sydney ülikooli uurijad kogusid kokku parimad olemasolevad uuringud, mis teema kohta tehtud, et anda selge ülevaade kindlate toidulisandite kasust, doosidest, sümptomitest, millele need võiksid mõjuda, ja kasutamise turvalisusest, vahendab Medical Express. 

Vaatluse alla võeti kümned kliinilised uuringud maailmas, neis osales kokku üle 10 000 vaimse tervise patsiendi. Kuigi suurem osa toidulisandeid ei parandanud vaimset tervist oluliselt, leidsid uurijad, et osad nendest olid efektiivsed koos tavalise raviprogrammiga. Kõik toidulisandid olid soovitatud kogustes turvalised, kui retsepte jälgiti. Samuti ei leitud neil tõsiseid koostoimeid psühhiaatriliste ravimitega.

Peamised uuringutulemused: 

  • Tugevaim mõju lisanduva ravina depressioonile leiti oomega-3 rasvhapetel. Nende tarvitamine vähendas depressiooni sümptomeid lisaks antidepressantide mõjule. Rasvhapetel ei leitud mõju skisofreeniale ega teistele vaimse tervise häiretele.
  • Mõned tõendid näitasid, et oomega-3 rasvhapetel oli kasulik mõju aktiivsus- ja tähelepanuhäirele.
  • Aminohape N-atsetüültsüsteiin oli kasulik vahend meeleoluhäirete ja skisofreenia puhul. Foolhappel mõju ei leitud.
  • Pole kindlaid tõendeid, et vitamiinid, näiteks E, C või D, ja mineraalid, nagu tsink või magneesium, leevendaksid ühtegi vaimse tervise häiret.
Tagasi üles