Arstid: lapse juuresolekul suitsetamine on lapse väärkohtlemine

Lapse juuresolekul suitsetamine kujutab lapse tervisele tõsist ohtu.

FOTO: Shutterstock

Tubakasuitsus leidub üle 7000 kemikaali, millest umbes 250 on mürgised ning 70 kantserogeensed. Teadlaste hinnangul pole olemas ohutut kogust tubakasuitsu ning eriti ohtlik on see väikelastele.

Lastele on tubakasuits ohtlikum kui täiskasvanutele, sest nende organism ja aju on veel arenemas. Laste kopsudesse jõuab suuremas koguses toksiine, sest laste hingamisrütm on kiirem kui täiskasvanutel. Täiskasvanud hingavad keskmiselt 14–18 korda minutis, kuid vastusündinud hingavad umbes 60 korda minutis.

Suitsetajate laste organismis on pea 50 protsenti rohkem kemikaale kui mitte-suitsetajate lastel. Suitsetamisel tekkinud kemikaalid jäävad riietele, pehmele mööblile, autosse ja tolmu külge alles, mis tähendab, et lapsed puutuvad kemikaalidega kokku ka siis, kui vanem suitsetamiseks teise ruumi või eemale astub.

Tubakasuits rikub laste tervist nii lühiajaliselt kui ka pikas perspektiivis. Lühiajalised mõjud on sage haigestumine hingamisteede haigustesse (kopsupõletik, bronhiit), nõrgenenud immuunsüsteem ja suur keskkõrvapõletike risk. Ameerika teadlaste hinnangul haigestub aastas passiivse suitsetamise tõttu hingamisteede haigustesse umbes 300 000 alla 18-kuust last. Samuti on kindlaks tehtud, et suitsetavate vanemate lastel tekib suurema tõenäosusega astma ning pidev tubakasuitsuga kokkupuutumine süvendab astma sümptomeid. Pikaajalised mõjud on suurem vähi-, artriidi-, nägemiskahjustuse, kuulmiskahjustuse, südamehaiguste ja vaimsete häirete risk. Tubakasuitsuga kokkupuutumine mõjutab ka laste füüsilist võimekust. 

Vastsündinutel, kes puutuvad kokku tubakasuitsuga, on kaks korda suurem äkksurma risk. Enne rasedust suitsetanud emade lastel on kolm-neli korda suurem äkksurma risk. Samuti suurendab tubakasuits väärarengute riski ning pärsib lapse vaimset arengut. Teadlased on kindlaks teinud ka seose depressiooni ja passiivse suitsetamise vahel. Uuringutest on selgunud, et suitsetajate lapsed kogevad suurema tõenäosusega ärevust, hüperaktiivsust ja depressiooni sümptomeid.

Lapsed ei ole võimelised end keskkonnas varitsevate ohtude eest iseseisvalt kaitsma ning seetõttu on oluline, et vanemad oleksid ohtudest teadlikud ning võimaldaksid oma lastele turvalise keskkonna, milles kasvada. Ühiskond mõistab hukka lapse tervise kahjustamise alkoholi, narkootikumide või muude mürkainetega – pole alust arvata, et suitsetamine nendest erineb. Põhja-Carolina Ülikooli teadlaste hinnangul on ka vähene kokkupuude lapse tervisele ohtlik, võib põhjustada DNA kahjustusi ning suurendada vähkkasvajate riski.

Arstid ja teadlased on võtnud seisukoha, et kui lapsevanem on tubakasuitsu kahjulikust mõjust teadlik, ent sellest hoolimata laste juuresolekul suitsetab, on tegemist lapse väärkohtlemisega

Tagasi üles