Ravimi toime on suurem probleem kui ohutus

Aeg-ajalt tuleb ette ka ravimi müügilt ära korjamist, sagedamini küll kehva kasu kui ohtlikkuse põhjusel.

FOTO: Sudipta Bhowmick/PantherMedia / Sudipta Bhowmick

«Oleme nõus ravimi raskemate kõrvalmõjudega, kui see ravib eluohtlikku haigust, kui aga ravimist tolku ei ole, siis on ka vähesed kõrvaltoimed põhjendamatud,» lausus Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius tänases saates «Patsiendiminutid».

Müügiloa saamiseks tuleb ravimitootjal tõestada, et ravim on toodetud kindlaid kvaliteedinõudeid järgides. Osaliselt põhineb süsteem usaldusel, aga ravimiametid käivad ka tootjaid kohapeal inspekteerimas. «Lisaks peavad tehtud olema kliinilised uuringud, mis on sisuliselt inimkatsed,» rääkis Laius ravimi jõudmist apteegilettidele.

Erinevalt toidulisandist on ravimiga karbis kaasas mahukas, pika võimalike negatiivsete toimete loeteluga infoleht, mille lugemine aeg-ajalt ikka kedagi ehmatab. Laius selgitas, et Ameerikas paneb tootja kirja kõik kõrvaltoimed, mida keegi kunagi on kahtlustanud, et vältida patsiendiga hilisemat kohtuskäimist. Euroopas ollakse konservatiivsemad ja jagatakse vaid olulisemat infot.

Must tagurpidi kolmnurk pakendi infolehel ei anna märku eriti ohtlikust ravimist, vaid tähendab, et tegu on uue ravimiga, mille kohta kõike veel päris täpselt ei teata. «Kui inimene märkab musta tagurpidi kolmnurka infolehel, peaks ta ravimi võtmisel ennast hoolikamalt jälgima ja kõigest, mis tundub tavapäratu, arstile teada andma,» selgitas Laius.

Osad ebasoovitavad toimed selguvad ravimite massilisemal kasutamisel. Aastakümneid tagasi kirjutati rasedatele iivelduse vastu välja talidomiidi, mille tagajärjel jõudis sündida kümme tuhat väärarenguga beebit, enne kui põhjusele jälile saadi. «See on kõige legendaarsem näide, mis pani aluse kogu ravimiohutuse süsteemile,» ütles Laius.

Müügil olevaid ravimeid jälgitakse pidevalt, et märgata võimalikult vara mõnda tundmatut kõrvaltoimet. Aeg-ajalt tuleb ette ka ravimi müügilt ärakorjamist, sagedamini küll kehva kasu kui ohtlikkuse põhjusel. Näiteks võib mõne harvikhaiguse ravimi müügiloa eelsesse uurimisse olla raske patsiente leida ja alles hiljem seda kasutama asudes selgub, et ravimi toime jäi kesiseks.

«Ravimeid puudutav info muutub peaaegu iga päev,» tõdes Laius. Seega vanade infolehtede pikalt alles hoidmisel pole mõtet. Esmalt tasuks kuulata arsti, küsida apteekrilt ja karbis olev infoleht on vajaliku meeles pidamisel abiks.

Populaarne

Tagasi üles