Eestis tehakse e-konsultatsioone enim arstidega nendelt erialadelt

Interneti teel arstiga suhtlemine on hea võimalus kiireks vastuseks.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on tänavu sama aja jooksul perearstid teinud üle 6700 e-konsultatsiooni rohkem, hetkel saavad perearstid e-kanali vahendusel konsulteerida 21 eriala arstiga. 

Kõige enam e-konsultatsioone tegid perearstid tervise infosüsteemi kaudu neuroloogidega, võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga kasvas sel erialal konsultatsioonide arv rohkem kui 1500 võrra. Järgnesid allergoloogiga-immunoloogia ja ortopeedia erialad.

Haigekassa esmatasandi osakonna juhataja Küll Friedemann ütles, et kõige rohkem teevad arstid e-konsultatsioone liigese- ja lihashaiguste, vereringehaiguste ning kõrva-nina-kurguhaiguste erialal. Tema sõnul näeks haigekassa heal meelel, et konsultatsioonide arv kasvaks veelgi. «See on lihtsaim viis tuua eriarsti nõuanne perearstiga koostöös inimesele lähemale,» lisas ta.

E-konsultatsiooni abil saab perearst vajadusel nõu pidada eriarstiga, kes konsulteerib perearsti inimese raviküsimustes ja perearst saab patsienti täiendava ajakuluta patsiendile. Eriarstil on kaks võimalust: ta kas annab perearstile soovituse ravi jätkamiseks või kutsub patsiendi oma vastuvõtule. Perearst teavitab alati patsienti, kui ta küsib eriarstilt e-konsultatsiooni ja küsib patsiendi kontakttelefoni, mis märgitakse saatekirjale. 

Patsiendi jaoks tähendab e-konsultatsioon seda, et ta ei pea ise eriarsti vastuvõtule minema ning ravi saab võimalusel jätkata perearsti juures. «Lõpliku otsuse, kas ravi jätkub perearsti juures või tuleb minna eriarsti vastuvõtule, teeb eriarst. Aga sagedased on e-konsultatsiooni puhul juhud, kus terviseprobleem on lahendatav eriarsti vastuvõtuta,» lisas Friedemann.

Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen ütles, et kaasaegne arstiabi on meeskonnatöö. «Viimaste aastate meditsiini areng on toonud kaasa uusi diagnostika- ja ravimeetodeid, mida oskavad ja suudavad pakkuda haiglad. Eesti väiksust arvestades ei ole haiglate pädevust mõtet killustada, vaid luua võrgustik patsiendile kvaliteetse abi korraldamiseks. Perearstidele pakubki e-konsultatsioon head lahendust meeskonnatöö tegemiseks,» lisas perearst.

Teise väärtusena tõi Ingerainen välja, et lisaks patsientide aitamisele annab e-konsultatsioon väärtusliku võimaluse õppimiseks. «Kui kord on eriarst andnud soovitused, siis oskan järgmisel korral sarnaste juhtumite puhul juba ise tegutseda,» rääkis dr Ingerainen.   

Nii nagu eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul, tegi ka tänavu samal ajaperioodil kõige enam e-konsultatsioone eriarstid Ida-Tallinna Keskhaiglast (vastavalt 5268 ja 7934 konsultatsiooni). Samuti tegid rohkelt konsultatsioone Põhja-Eesti Regionaalhaigla (4564 ja 6002), Tartu Ülikooli kliinikumi (3364 ja 5218), Tallinna Lastehaigla (561 ja 791) kui ka Lääne-Tallinna keskhaigla (302 ja 698) eriarstid.  

Üheksa kuu jooksul kulus e-konsultatsioonidele raviraha ligikaudu 400 000 eurot.

2013. aastal loodi perearstidele võimalus tervise infosüsteemi kaudu konsulteerida eriarstidega oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ning ravi määramiseks. E-konsultatsioon parandab perearstilt eriarstile liikuva info kvaliteeti ning säästab ka patsientide aega, sest enam ei pea alati ise eriarstile pöörduma. Eriarstiga konsulteerib perearst elektroonselt ning kogu ravi toimub perearsti koordineerimisel.

Rohkem infot koos selgitava videoga leiad siit

Populaarne

Tagasi üles