Onkoloog: kaks Tallinna vähikeskust võiksid tulevikus ühineda

Eestis on vähiravi maailmatasemel. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Zdeněk Malý/PantherMedia / Zdeněk Malý

Kaks Tallinna vähikeskust peaksid tegema Tallinnas ja Põhja-Eestis senisest enam koostööd ja ideaalis tulevikus ühinema üheks keskuseks, rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere Eesti Arsti intervjuus.

«Mina hindan vähi diagnostika ja ravi kvaliteeti Eestis heaks ning see on võrreldav keskmise rahvusvahelise tasemega,» kinnitab Valvere. «Oma igapäevastes tegevustes lähtume rahvusvahelistest diagnostika- ja ravijuhenditest, ning kuigi meil on veel ravitulemustes võrreldes Põhjamaadega ja arenenud Lääne-Euroopa riikidega arenguruumi, on meie haigete elulemusnäitajad aastatega oluliselt paranenud ja ka vähisuremus on kahanemistrendiga. Kui suudame uue vähistrateegia käivitada, siis võime oma arenguperspektiivi suhtes olla optimistlikud.»

Vähiravimite kättesaadavusega Eesti patsientidele võib laias plaanis rahul olla ja haigekassa on Valvere sõnul teinud selleks tublit tööd. «Kindlasti on ka väikest nurinat ja seda nii patsientide kui ka arstkonna poole pealt, aga meist palju rikkamad riigidki ei jõua kahjuks vähi diagnostika ja ravi kõiki uusi ja perspektiivseid võimalusi vaid riikliku rahastamisega täielikult katta. Mingil hetkel hakkab rahastamisel paratamatult suurenema ka patsientide enda panus ja seda eelkõige erakindlustuse või erinevate toetusfondide kaudu,» tõdeb arst.

«Kui haigekassale selles küsimuses üldse midagi ette heita, siis ootaks võib-olla neilt rahastamistaotluste senisest pisut kiiremat menetlemist. Selliste erialade nagu hematoloogia puhul on see teinekord ajakriitiline. Minu teada on haigekassa aga ka selle teemaga hakanud aktiivsemalt tegelema.»

Endiselt on aga üks võimalus Eesti patsientidele uusi ja perspektiivseid ravimeid veel enne ametlikku registreerimist tasuta kättesaadavaks teha. Selleks on osalemine rahvusvahelistes kliinilistes ravimiuuringutes. Viimastel aastatel on aga uuringupakkumiste arv vähenenud, mistõttu peaks onkoloogi arvates võib-olla ka Eestis mõtlema sagedamini enda algatatud uuringute osakaalu suurendamisele ja tegema selles valdkonnas aktiivsemat koostööd Põhjamaadega.

«Kindlasti mängivad funktsioonidelt kõikehõlmavad ja kõiki vähiravi võimalusi ek kirurgiline, kiiritus- ja süsteemravi pakkuvad vähikeskused vähi diagnostika- ja raviteenuse tagamisel ning kogu vähivastase võitluse koordineerimisel võtmerolli,» märgib Valvere. Sellisteks keskusteks on Eestis praegu kaks piirkondlikku haiglat: Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK). Mõlemal on ka rahvusvaheline akrediteering. Ida-Tallinna Keskhaigla pakub arsti sõnul küll kvaliteetset vähiraviteenust, kuid kiiritusravi puudumise tõttu teevad nad seda piiratud mahus.

«Kõikehõlmavate vähiravi kompetentsikeskuste optimaalne arv sõltub nii rahvastiku suurusest ja tihedusest kui ka erinevate piirkondade ühendusteede kvaliteedist ja riigi meditsiinisüsteemi ülesehituse traditsioonidest. Kui Eesti oleks näiteks Londoni linnaosa elanike arvuga 1,3 miljonit, siis ilmselt ühest suurest vähikeskusest sellele linnaosale piisaks. Eestis on aga ajalooliselt kaks kõikehõlmavat vähikeskust, neist üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestis ning sellest peaks piisama. Kaks Tallinna vähikeskust peaksid uue Tallinna haigla kontekstis tegema Tallinnas ja Põhja-Eestis senisest enam koostööd ning ideaalis tulevikus ühinema üheks keskuseks.»

Kõikehõlmavad vähikeskused ei peaks Valvere sõnul koordineerima kogu Eestis mitte ainult vähi diagnostikat ja ravi, vaid ka vähiennetust ja vähi varajast avastamist (kaasa arvatud erinevad vähi sõleuuringuprogrammid) ning koostöös Tartu Ülikooliga teadus-, arendus- ja õppetegevust onkoloogia valdkonnas.

Populaarne

Tagasi üles