Mis annab märku eeldiabeedist ja kuidas sellest võitu saada?

Tihti ei lähe inimesed arstile isegi siis, kui on olemas kõrgenenud veresuhkru sümptomid – sagedane janu, sagedasem urineerimine, väsimus.

FOTO: Shutterstock

Kui kõrgenenud veresuhkrule veres saab varem jälile, on võimalus, et elustiili muutusega saaks näitajad korda ja inimene pääseks või lükkaks diabeeti edasi, kuid Eestis on sama olukord nagu kogu maailmas – iga teine diabeedihaige ei tea, et tal võib olla diabeet.

«Inimesed satuvad tihti juhuslikult arstile – teevad näiteks autojuhi tervisetõendit, mis kehtib 10 aastat, ja ei ole vahepeal üldse arstil käinud ja ei teagi, et veresuhkur on liiga kõrge,» ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla diabeediõde Aili Saukas.

Tihti ei lähe inimesed arstile isegi siis, kui on olemas kõrgenenud veresuhkru sümptomid – sagedane janu, sagedasem urineerimine, väsimus. «Seda, et pidevalt on janu, võiks tähele panna, samamoodi võiks seda märgata pereliige,» ütleb Saukas, lisades, et eriti hull on asi, kui vee asemel juuakse janu korral mahla, limonaadi või mõnd muud suhkrut sisaldavat jooki, mis veelgi tõstab veresuhkrut.

«Märkamatult on tekkinud kõrge veresuhkru sisaldus, mida varajasel avastamisel saaks vähese ravi või elustiili muutusega parandada,» kinnitab diabeediõde. Kõigist diabeedijuhtumitest on I tüübi diabeeti 10 protsenti, 90 protsenti aga II tüübi diabeeti, mis on paljuski seotud rasvumisega.

«Esimese tüübi diabeet avastatakse kiiremini, sest sümptomid on äkilisemad,» selgitab Saukas. «Teise tüübi puhul on halb see, et kusagilt ei valuta, seega inimene ei kaeba. Esialgu see tunda ei anna, aga kui veresuhkur on oluliselt kõrgem, siis juba annab ka tunda.»

Kui veresuhkur on veidi üle piiri, siis diabeedi diagnoosi kohe ei panda, sest veresuhkru näitu on võimalik ohjata ja seda nimetatakse prediabeediks. «Õpetame diabeedikabinetis toitumist: millal ja mida süüa - et õhtul ei söödaks veresuhkrut tõstvaid toiduaineid: puuvilju, komme, kooke, maiustusi, magusaid jooke. Need tõstavad õhtul nii veresuhkrut kui ka kehakaalu. Mida rohkem tõuseb kehakaal, seda rohkem ka veresuhkur. Kui leiame inimese sel hetkel, kui diabeeti veel ei ole, alles hakkab tekkima või on tekkinud ning veresuhkru näit ei ole 10–20 mmol/l, vaid on veidi üle 6 mmol/l, siis piisab sageli elustiili muutmisest ja kaalulangetamisest. Siis saab ka ilma ravimiteta veresuhkrut normi piires hoida. Kui on vaja ravimeid, siis on väga oluline kontrollida veresuhkru taset, mida kõigil diabeedihaigetel on võimalik glükomeetriga mõõta. See aitab tüsistusi ennetada.»

Pere suur roll

Aili Saukas

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

«Kui saab õigel ajal jaole, siis saab kõrgenenud veresuhkru taset kontrolli all hoida,» kinnitab Saukas ja soovitab inimestel tervislikult elada. «See tähendab regulaarset söömist ja liikumist. Aastas korra võiks kontrollida veresuhkru taset, eriti kui kehakaal on suurenenud. Kõrge kehakaal on diabeedi tekkimise eeldus.»

Perekonnal on suur roll nii diabeedi avastamisel kui ka elustiili muutmises. «Kui üks inimene peres on haigestunud, siis võib-olla on kogu pere toitumine paigast ära. Me ei soovita mingit erilist dieeti, mis ei sobiks kõigile inimestele. Tervislik toitumine sobib kõigile, ka lastele. Võib-olla saab nii ära hoida teiste pereliikmete diabeeti, kui pere oma toitumisharjumusi muudab – ei ole vaja õhtuti teleri taga krõpsu süüa või limonaadi juua. Kui inimene on haigestunud, siis see on neile psühholoogiline tugi, kui teised on temaga solidaarsed, ja ühelegi inimesele ei tee tervislik toitumine halba.»

Diabeet lastel

«Lapsevanemad peaksid jälgima, mida lapsed söövad. Tänapäeval veedavad lapsed palju aega telerite ja nutiseadmetega ning liiguvad vähe. Ülekaal tekib ülesöömisest ja vähesest liikumisest. Rasvased ja magusad näksid ja limonaadid panevad rohkem sööma ja jooma, ei tasu neid lapsele harjumuseks kujundada.

Tänapäeval diagnoositakse kahjuks ka Eestis lastel II tüübi diabeeti, mis on tingitud suurest ülekaalust. Varem see Eestis nii ei olnud, sest polnud nii ülekaalulisi lapsi, kellel oleks tekkinud II tüübi diabeeti, mida peeti varem üle 40-aastaste inimeste haiguseks. See oli vanemate inimeste haigus, aga nüüd muutub see aina nooremate inimeste haiguseks. Seetõttu tasub jälgida, milline on lapse kehakaal, mida ta sööb ja kui palju ta liigub,» räägib diabeediõde Saukas.

3 reeglit

  1. Söö regulaarselt: kõik põhitoidukorrad on olulised – nii hommiku-, lõuna- kui õhtusöök.
  2. Ära söö hilja: ära jäta kogu söömist enne magamaminekut.
  3. Ei rasvastele ja magusatele näksidele pärast kl 19: Kõik rasvased ja magusad näksid, magusad joogid võiks pärast kl 19 ära jätta, sest kui peale seda liikumist ei ole, siis inimene ei kuluta seda energiat ära. Hilised näksid tõstavad kehakaalu.

3 levinud valearvamust

Olen diabeetik, nüüd pean sööma ainult kapsast ja porgandit.

«Õpetame diabeedi puhul, mida võib rohkem süüa ja mida vähem – seda, mis tõstab rohkem veresuhkrut võiks vähem korraga süüa. Me ei keela päris ära ka kommi söömist, aga inimene peab teadma, millal ja kuidas ta seda sööb, et veresuhkur jääks normi,» räägib Saukas.

Mul on diabeet, ma enam suhkrut ei söö, söön nüüd mett.

«Suhkrus ei ole inimesele midagi kasulikku, küll aga mees, kuid mesi tõstab sama kiiresti veresuhkrut nagu tavaline suhkur. Diabeetikul ei ole mõistlik suhkrut meega asendada.»

Suhkruvaba toode on diabeetikule hea.

Tootjad eksitavad teinekord inimesi – sepiku peal olev suur punane kiri «suhkruvaba» ei tähenda, et see veresuhkrut ei tõsta. Suhkruvabas tootes võib olla sama palju või isegi rohkem süsivesikuid kui tavatootes. Tuleb vaadata mitte ainult suhkrusisaldust, vaid kõigi sahhariidide sisaldust. Veresuhkrut tõstavad süsivesikud.

Populaarne

Tagasi üles