Tallinna perearstide selts kuulutas välja aasta tegija ning aasta ämbri

Tänavu loodud surmade registreerimise e-süsteem kiskus aia taha.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Tallinna Perearstide Seltsil on traditsiooniks saanud valida sündmus või inimene, kes peremeditsiini valdkonda enim mõjutanud või lõppevast aastast meelde jäänud.   

Tiitlite saajate valimiseks korraldas Tallinna Perearstide Selts küsitluse perearstide hulgas. 

Aasta tegija tiitli pälvib tänavu peremeditsiini õppetool nelja-aastase residentuuri sisseviimise ning olulise panuse eest peremeditsiini arengusse ja populariseerimisse.

«Õppetool on suutnud peremeditsiini eriala muuta tudengite seas atraktiivseks, mistõttu on oluliselt tõusnud peremeditsiini residentuuri astuda soovivate noorte arv. Alates sellest aastast kestab peremeditsiini residentuur neli aastat, mis tagab residentide süvendatuma väljaõppe ja vastab paremini  ka noorte ootustele. Õppetool tegeleb palju ka meditsiinieetika küsimustega ning pöörab suurt tähelepanu suhtlemiskunstile meditsiinis, korraldades koolitusi tudengitele ja arstidele. Koolitused baseeruvad tõenduspõhistel suhtlemise meetoditel ja võtavad arvesse erinevaid inimese käitumist mõjutavaid psühholoogilisi ja sotsiaalseid tegureid. Õppetoolil koos Eesti Perearstide Seltsiga on oluline roll perearstide pädevuse hoidmisel ja hindamisel, väärtustades sellega teadmiste kaasaegsena hoidmise tähtsust ja elukestva õppe olulisust arsti praktikas,» seisab põhjenduses.

Aasta ämbri tiitli sai perearstidelt E-surmasündmuse projekti elluviimine – segaduse ja pahameele tekitamise eest tundliku sündmuse käsitlemisel, ebapiisavalt testitud IT-lahenduse ja lünkliku kommunikatsiooni eest.

Projekt käivitus 1. juulil 2019. Selle eesmärk oli muuta surma registreerimise süsteem elektrooniliseks ning lihtsustada ja kiirendada lahkunu omaste asjaajamist surma registreerimisel. Edaspidi ei pea lähedased minema enam surma registreerima kohalikku omavalitsusse, vaid saavad matmiseks vajaliku surmatõendi kohe tervishoiuasutusest, kes teeb kindlaks surma põhjuse. Muutus on igati positiivne ka arsti seisukohast, kuna ka paberkandjal surmatõendi väljastamine oli tüsilik.

Muutus eeldas aga vajalikke IT-lahendusi mitme asutuse infosüsteemis (tervise infosüsteem, kiirabi, rahvastikuregister, tervishoiuasutuse andmebaas), mis peavad omavahel laitmatult klappima. Paraku tekkis projekti käivitumise järel tõrkeid protsessi erinevates lülides, mida ei suudetud ette näha või mis olid ebapiisavalt ette valmistatud, ning see tekitas segadust nii arstides kui ka lahkunu omastes. Vigade leidmine oli ajamahukas. Hästi polnud läbi mõeldud ka kommunikatsioon ning käitumine protsessi tõrgete korral. Sellest tulenevalt pidid arstid ise lahkunu omaste ees võtma vastutuse ning leidma vabandused, miks surmadokumendi väljastamine viibib.

Ebaõnnestumine võiks arstide arvates olla õppetund edaspidiseks. Piisav testimise aeg, kõigi osaliste teistega arvestav panus protsessi ja lõpp-kasutaja kogemus lahenduse testimisel on väga olulised ja aitaksid vigu välja tuua enne projekti elluviimist.

Populaarne

Tagasi üles