Teeme selgeks: kas vaktsineerimine muudab teistele haigustele vastuvõtlikuks?
4. detsember 2019, 13:57
Kas vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid, nõrgestavad organismi ja muudavad teistele haigustele vastuvõtlikumaks? Terviseamet lükkab ümber viis levinud müüti seoses vaktsineerimisega.
Müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise.
Tegelikkus: Vaktsineerimisega võivad kaasneda kerged ja kiiresti mööduvad kõrvaltoimed nagu süstekoha punetus, valulikkus ja palavik. Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need ei põhjusta püsivaid organismi kahjustusi. Näiteks 2009. aasta lõpuks oli Euroopa Liidus 28,7 miljonit uue gripi vastu vaktsineeritut. Selleks ajaks oli edastatud 8745 kõrvaltoime raportit, mis teeb 2 keskmiselt ühe kõrvaltoime esinemisjuhu enam kui 3200 vaktsineeritu kohta. Perioodi jooksul ei esitatud informatsiooni ühegi tõsise ega ootamatu kõrvaltoime kohta. Iga juhul on vaktsineerimine organismile vähem kurnav, kui haiguse läbipõdemine.
Müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid.
Tegelikkus: Kõik ravimiameti poolt heaks kiidetud vaktsiinid on läbinud põhjaliku kontrolli. Ohutute vaktsiinide loomisest on huvitatud ka vaktsiinitootjad ise. Seetõttu ei sisalda vaktsiinid inimorganismile ohtlikus koguses ühtegi ainet ega ühendit. Legend vaktsiinide ohtlikkusest on alguse saanud faktist, et vaktsiini säilivuse tagamiseks on kasutatud mõningaid keemilisi ühendeid sealhulgas kaduvväikses hulgas etüül-elavhõbedat, mis on korduvate uuringute tulemusena osutunud inimorganismile, kaasa arvatud lootele, täiesti ohutuks. Vastupidi, need ained on vajalikud selleks, et tagada vaktsiini kvaliteet ja ohutus. Vaktsiinide ohutusnõuded on väga ranged ning nendesse on sisse arvestatud kümne- kuni sajakordsed ohutusvarud. Vaktsiini võimaliku kõrvaltoime põhjuseks võib olla hoopiski näiteks allergia vaktsiini mõne koostisosa suhtes. Enne vaktsineerimist peaks inimene teadaolevatest allergiatest arsti teavitama.
Müüt: Vaktsineerimine nõrgendab organismi.
Tegelikkus: Igapäevases elus puutume pidevalt kokku sadade võõrvalkude ehk antigeenidega. Tavalise külmetushaiguse põdemisel puutub inimene kokku tuhandete antigeenidega. Vaktsiinid on erinevad, kuna sisaldavad väikeses koguses antigeeni või selle kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud osakesi. Elusvaktsiini või täisrakulise vaktsiini puhul on antigeeni kogus küll suurem, kuid kujutab siiski väiksemat koormust organismile kui haiguse tegelik läbipõdemine. Seega, võrreldes inimorganismi igapäevase koormusega kujutab vaktsiin endast kaduvväikest lisaülesannet. Vaktsineerides end ühe nakkushaiguse vastu, ei suurene vastuvõtlikkus teistele haigustele. Samuti ei nõrgene organismi üldine vastupanuvõime vaktsineerimise tagajärjel, sest vaktsiin suhtleb immuunsüsteemiga ja ei suurenda organismi üldist koormust.
Müüt: Vaktsineerimine muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks.
Tegelikkus: Vaktsineerimine ei muuda inimest teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitajad, et meie immuunsüsteem saaks nendega tutvuda. Alates sünnihetkest puutub meie immuunsüsteem kokku tuhandete erinevate reaalsete ja potensiaalsete ohuteguritega. Erinevate bakterite ja viiruste tuvastamine ning vajadusel antikehade moodustamine toimub meie organismis pidevalt. Lisaülesanne, mida vaktsiin meie immuunsüsteemile annab, on nii väike, et see ei takista samaaegselt teiste ohuteguritega tegelemist.
Müüt: Kui minu ümber on enamus inimesi vaktsineeritud, siis mul pole vaja vaktsineerida.
Tegelikkus: Arusaam, et kui ümberringi on inimesed vaktsineeritud, siis haigustel polegi kuskile levida ja need taganevad iseenesest, on väär. Hollandi usulahus kus oldi laste vaktsineerimise vastu, tõusis hüppeliselt peaaegu unustatud lastehaiguste arv, kaasnesid arvukad tüsistused ja esines suur hulk surmajuhtumeid. Samas 3 usulahus Kanadas tekkis samasugune kurb olukord. Vaatamata sellele, et näiteks pärisrõuged on vaktsineerimise tulemusena täielikult likvideeritud, ning paljud nakkushaigused, nagu näiteks teetanus ja difteeria, on tänu vaktsineerimisele praktiliselt unustatud ja haigusjuhte esineb harva, on nakatumine kahjuks endiselt võimalik, eriti tänapäeva mobiilses ühiskonnas. Üha olulisemaks muutub mitmesuguste nakkushaiguste sissetoomine reisidelt kaugetesse maadesse, kus esinevad meil ammu unustatud nakkushaigused. Äärmiselt tõsiste kahjustuste ohu tõttu on mõistlik lapsi ja vajadusel ka täiskasvanuid vaktsineerida, et kindlustada ennast kõigi võimalike ebameeldivuste vastu. Tervisega ei ole mõistlik riskida ja haigustest hoidumine on alati hea mõte, selleks on parim ja kindlaim viis vaktsineerimine.