Levinud põhjused, miks käed paiste lähevad

Käed on elus hakkama saamisel kirjeldamatult olulised.

FOTO: Shutterstock

Jäsemetes tekib paistetus siis, kui kudedesse koguneb liiga palju vedelikku. Seda võivad põhjustada mitmed tegurid nagu temperatuur või vererõhu kõikumine.

Käte paistetus võib tekkida kindlatel kellaaegadel või konkreetsete tegevuste järel. Enamikel juhtudel läheb käte paistetus iseenesest üle ning arsti juurde minna vaja pole, kuid kui tegemist on sageli esineva nähtusega, võib abi olla elustiili muutmisest.

Kui paistetus esineb hommikul ärgates, on see tõenäoliselt pikalt liikumatus asendis olemise tagajärjel kudedesse kogunenud vedelik. Selle vastu aitab venitamine ja vereringet toetavate harjutuste tegemine. Hommikuse paistetuse ennetamiseks tuleks teha iga päev vähemalt 30 minutit trenni, et vereringe töötaks normaalselt ka magades. Kui paistetus tekib vahetult pärast treenimist tuleks jälgida, et organism saaks enne trenni ja treeningu vältel piisavalt vedelikku ega hakkaks seda kudedesse talletama.

Kuum ilm võib samuti kätes paistetust põhjustada, sest veresooned laienevad ning nahaalustesse veresoontesse jõuab suuremas koguses verd. Sel juhul aitab käsi jaheda vee all hoidmine või külm dušš. Vältida tuleks liiga tugevalt pitsitavaid riideid, käevõrusid ja varrukaid, mis võivad piirata vereringet.

Ka toitumine võib põhjustada jäsemete paistetust – liiga soolane toit sunnib organismi vedelikku talletama. Kui paistetus tekib pärast söömist, tuleks vähendada soola kogust toidus, sest liigne sool kurnab neere, põhjustab kõrget vererõhku ning suurendab südamehaiguste riski.