Kuidas pimedal ajal masenduse vastu võidelda?

Apotheka
Copy
Foto: Unsplash

Pimedal ajal kimbutab paljusid meist meeleolulangus ja jõuetus, mis mõnel juhul võib välja areneda lausa hooajaliseks depressiooniks. Apotheka apteeker Jaanika Treimann annab nõu, kuidas meie laiuskraadil pimedal ajal organismi turgutada ja enesetunnet parandada.

Novembrist märtsini aknast välja vaadates võib paljusid meist tabada ahastus – valgust pole, energiat pole, ainult pimedus ja väsimus.

Pimeda aja meeleolumuutusi seostatakse tihti serotoniini ehk heaoluhormooni ning melatoniini ehk unehormooni tasakaalutusega. Ajal, mil valgust on vähe, võib melatoniini tase organismis olla normist kõrgem ka päevasel ajal ning väljenduda loiduses ja väsimustundes. Valguse puudus võib mõjutada ka serotoniini taset organismis. Kui viimase tase on madal, siis võivad tekkida meeoluhäired ja masendus. Nii serotoniini kui melatoniini moodustamises osaleb valkudes sisalduv asendamatu aminohape trüptofaan, mida leidub valgurikastes toiduainetes, aga ka mitmesugustes närvisüsteemile suunatud toidulisandites, mida pimedal ajal on soovituslik manustada.

1. D-vitamiin

D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikel inimestel vaja aastaringselt lisaks tarbida. Tasub teada, et pärast sooja suve või ka päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiini arvestatav tase veres ainult kolm-neli nädalat.

Ka väsimus ja meeleolumuutused võivad olla märgid vitamiinide ja mineraalide puudusest. “Paljudele võib see üllatusena tulla, aga ootamatuid tujumuutusi võib teatud määral esile kutsuda ka D-vitamiini puudus organismis, sest see mõjutab ka serotoniini taset ajus,” avaldas Jaanika Treimann.

Kas D-vitamiini, mida organism toodab päikesevalguse mõjul, peab aga ilmtingimata lisaks tarbima? “Vastus on jah: vajalikku D-vitamiini kogust on põhjamaades vähemalt pooltel kuudel aastas väga keeruline toidulisandeid võtmata omastada, sest vahetut päikesevalguse käes viibimist on vähe ja toidust ei pruugi vajalikku annust kätte saada. Seda isegi siis, kui toit on väga täisväärtuslik,” vastas apteeker.

Soovitav D-vitamiini päevane annus täiskasvanutele on 10 mcg (400IU/p ehk RÜ-d, rahvusvaheline ühik), eakatel ja riskirühma kuuluvatel inimestel 20 mcg (800IU/p) ja vajadusel rohkem.

Väsimus on ka rauapuuduse esimesi sümptomeid, mistõttu on end pikema perioodi jooksul jõetuna tundes soovituslik tarbida rauarikkaid toite ning kui vereanalüüs kinnitab rauapuudust, siis ka rauapreparaati lisaks manustada. “Kindlasti on oluline rauapuuduse kahtlusele ka vereanalüüsi abil kinnitust saada. Iseendale rauapuuduse diagnoosi panna ja profülaktiliselt rauapreparaate manustada ei tohi,” rõhutas apteeker.

2. B-vitamiin

Meeleolumuutused, stress ja äärmuslik väsimus võivad olla tingitud ka B-grupi vitamiinide puudusest. B12 vitamiin on vajalik keha normaalseks toimimiseks, kuid organism ei suuda seda ise toota. Vitamiini leidub valdavalt loomsetes toitudes, mistõttu tuleb taimetoitlastel seda toidulisandina juurde võtta. Normaalne B12-vitamiini tase hoiab närvisüsteemi tervena. Aine puudus võib viia ebanormaalselt suurte vere punaliblede tootmiseni, mis ei suuda oma funktsiooni nii efektiivselt täita kui normaalsed punalibled.

3. C-vitamiin

Väsimust ja stressi aitab peletada ka C-vitamiin. Lisaks aitab see tõsta organismi kaitsevõimet. Kuigi mitmekesise toidulauaga inimestel puudub üldiselt vajadus C-vitamiini lisaks manustada, siis teatud juhtudel on see siiski soovitatav. Näiteks suitsetajatel on suurenenud C-vitamiini vajadus, ka soolehaigustega patsientidel, kellel on vitamiinide imendumine soolestikus häirunud.  Ka rasedad ja imetavad emad võiksid C-vitamiini juurde tarbida, sest varustavad sellega ka oma last. Kui inimesel on C-vitamiini puudus, siis võib sellest märku anda igemete veritsemine, väga kerge sinikate ja verevalumite tekkimine kehal, kuid ka kare nahk ja aeglaselt paranevad haavad. Kuna raud ja C-vitamiin käivad käsikäes, võib C-vitamiini nappus olla süüdi ka rauavaegusaneemia tekkes.

4. Abi loodusest

Hooajalise masenduse, stressi ja ärevuse vastu võib leevendust otsida ka loodusest ehk taimsetest rahustitest. Näiteks on loodusliku antidepressandina tuntud ravimtaim meliss, millel on kesknärvisüsteemile rahustav mõju, mis lõõgastab, vähendab südamepekslemist ja ärevust. “Rahvameditsiinist on ärevuse vähendaja ja loodusliku rahustina kuulsust kogunud ka palderjan, mille rahustav toime ei ole pelgalt müüt vaid teaduslikult tõestatud fakt,” kinnitas Treimann. Ära mainimist väärib ka ravimtaim naistepuna, mis toetab nii serotoniini kui dopamiini vallandumist ajus ja mida kasutatakse nii kerge kui ka mõõduka depressiooni ravis.

Naistepuna võtmisel tuleb aga olla ettevaatlik, kuna naistepuna ürt avaldab organismis koostoimet väga paljude ravimitega – näiteks mitmete suukaudsete rasestumisvastaste ravimite (antibeebipillide), antidepressantide aga ka verevedeldus-, astma-, suhkruhaiguse-, südame-, langetõve- ja HIV-ravimitega.

Copy
Tagasi üles