Teadlane: uued toitumistrendid võivad tõsta insuldiriski (1)
11. jaanuar 2020, 09:03
Kuna kliimasoojenemine oli möödunud aastal eriti kuum teema, siis on tänavu populaarsed eelkõige selle ja looduse saastamise võimaliku vähendamisega, samuti vastustundliku suhtumisega toidu tootmisesse seotud toitumistrendid, kirjutab emeriitdotsent Tiiu Liebert.
Igal aastavahetusel avaldatakse arvamust selle kohta, millisteks võivad kujuneda uuel aastal toiduga seotud trendid. Üha rohkem püütakse asendada ka piima- ja lihatooteid taimsete alternatiividega. Etteruttavalt peab tõdema, et kuigi liha ja piima alternatiivid on kasulikud loodusele, ei ole nad alati kasulikud inimese tervisele. Siin aga soovitus – enne ostmist tutvuda hoolikalt alternatiivi koostisosadega.
Jahu alternatiivide võidukäik
Hiljuti avaldas USA toidu kojutoimetamise firma «Uber Eats» lõppenud aastal populaarseimate toitude nimekirja ja prognoosis toidutrende 2020. aastaks. Selle kohaselt tellivad inimesed alanud aastal üha enam taimse päritoluga toidutooteid, eriti köögivilja (rooskapsast, lehtkapsast, lillkapsast). Suur arv toidukäitlejaid kasutas seda suundumust juba lõppenud aastal ära, asendades näiteks jahu pitsapõhjas lillkapsaga. Kuid see oli alles algus. Nüüd laieneb seemnete (moon, päevalill, lina), pähklite ja köögiviljade kasutamine mitmetes küpsetistes, nagu leib ja muffinid. Alternatiiv jahule pole ainult suurepärane võimalus inimestele, kes soovivad tarbida vähem teravilja, vaid ka neile, kellel on toitumispiirangud, näiteks gluteenitalumatus.
Ka ingver on populaarne toidu koostisosa tänu oma looduslikele tervisega seotud omadustele. Ingverile omistatakse põletikuvastast ja kaalulangetavat toimet. Trendikad on ka heaolutooted, nagu kollageen ja kondipuljong. Kollageenipulbrite lisamine smuutidele, kohvile ja teele on uusim tervisesuundumus USA-s, mis tagab terve, särava naha. Arvatakse, et kollageenirikas vedelik vähendab ka põletikku ja tugevdab immuunsussüsteemi.
Taimepõhiste liha alternatiivide, näiteks Võimatu burgeri (Impossible burger), populaarsus USA-s kasvab. Võimatu burger sisaldab ligi 20 koostisosa, sealhulgas ka geenimuundatud sojavalku ja leghemoglobiini, mida USA Toidu- ja Ravimiamet peab ohutuks. Originaalne Võimatu burger sisaldab 290 kcal ja 14 grammi küllastunud rasva, mida on rohkem kui tavalises hamburgeris. Samuti sisaldab Võimatu burger vähem valku ning rohkem naatriumi. Soja leghemoglobiin on koostisosa, mis väidetavalt eristab Võimatut burgerit teistest taimsetest burgeritest, lisades burgerile lihale omast maitset ja värvust ning pannes selle «veritsema» sarnaselt veiselihaburgeriga. Võimatu burger on muutunud nii USA toidupoodides kui ka kojutoimetamisel kõige populaarsemaks kaubaks.
Taimsete piimade varjupool
Kui kõnnite tänapäeval ükskõik millisesse Starbucksi või mõnda teise kohvikusse Põhja-Ameerikas või Euroopas, leiate tõenäoliselt, et nad pakuvad mandli- ja sojapiima. Üks suurimaid toidutrende 2020. aastal ongi erinevatate piimaasendajate populaarsuse tõus. Lisaks soja- ja mandlipiimale võib leida ka kookos-, riisi-, kanepi- ja kaerapiima, mida korrektsem oleks nimetada jookideks. Populaarseim neist on kaerajook. Välja arvatud sojajook, ei ole teiste jookide valk kõrge kvaliteediga. Soja ja pähklid on paljudele allergeen, riisipiim sisaldab palju süsivesikuid, kookospiim aga palju küllastunud rasvhappeid. Kookos- ja mandlipiim võivad sisaldada karrageeni, mis põhjustab mõnedel inimestel seedeprobleeme. Enamik piima alternatiive sisaldab mitmeid lisaaineid ja mõni ka liiga palju suhkrut. Hind on neil sageli kõrgem kui piimal.
Soome teadlaste sõnul on lehmade piimatoodang tõusnud nii kõrgele, et piima ja kaerajoogi süsinikdioksiidi heitkogustel liitri kohta ei ole väga suurt erinevust. Hiljuti küsitleti 1100 soomlast, kas nad oleksid kliima soojenemise pidurdamiseks valmis ise midagi tegema ja kümnest soomlasest kuus vastas sellele jaatavalt. Iga viies oli nõus muutma oma toitumisharjumusi, iga kuues aga vähendama autosõitu ning lendamist. Võib arvata, et meie elanike hulgas ei ole Võimatu burger eriti populaarne ja vaevalt leidub neidki, kes kohvi sisse kollageenipulbrit puistavad. Küll aga võivad mitmed soomlaste toidutrendid olla populaarsed ka meie elanike hulgas, näiteks teadlik tarbimine, kodumaise toidu väärtustamine ja raiskamise vähendamine. Eelistada võiks ka pakendid, mida on lihtsam sorteerida ja mis sisaldavad vähem plastikut.
Kasu ja riskid
Tihti ülistatakse taimetoidu tervislikkust. Ajakirjas British Medical Journal 2019. aastal avaldatud uuringus vaadeldi 48000 inimest 18 aasta jooksul. Leiti, et inimestel, kes sõid vegan- ja taimetoite, oli väiksem südamehaiguste risk, kuid insuldirisk oli 20 protsenti suurem. Teadlaste arvates võib seda seostada B12-vitamiini madala tasemega, kuid seose kinnitamiseks on vaja veel uuringuid.
Üks trend veel on populaarsust kogumas – see on toidu raiskamise vähendamine. Nimelt läheb maailmas aastas raisku ligi 1,3 miljardit tonni toitu, mis on kolmandik kogu toodetud toidust. Toidu kadu kiirendab kliimamuutusi, moodustades umbes 8 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitest. Saksamaal läheb aastas raisku umbes 18 miljonit tonni toitu. Berliinis avati hiljuti neljas pood, kus müüakse märkega «parim enne» toitu. Selliseid poode kavatsetakse avada ka teistes linnades. Meil on asi paremini organiseeritud ja paljudes poodides võib osta sellise märkega toitu. On ka poode, kus müüakse külmletis eraldi riiulil «kõlblik kuni» toitu märkega «tarbi kohe», mida võib ka külmutada, kuid mitte pärast kõlblikkusaja lõppu.
Ka toitlustuskohtades läheb toitu raisku. Berliini bussi- ja metroopeatustes näitab nutitelefonirakendus «Too Good To Go» (Liiga hea, et minna – autor.) kaardil restoranides pakutavaid sööke, mida saab osta enne sulgemisaja lõppu väga odavalt. Näiteks sushi portsjoni, mis tavaliselt maksab umbes kolm eurot, saab kätte euroga. Mitmeid enam-vähem sarnaseid rakendusi kasutatakse ka teistes riikides.
Kuldne kesktee
Raske uskuda, et kliimasoojenemise vältimiseks loomakasvatus hääbub, inimesed muutuvad taimetoitlasteks, loobuvad liha ja piima tarbimisest, hakkavad sööma sojavalgust valmistatud liha alternatiive ning jooma teravilja- või pähklijooke. Paljud liha alternatiivid on tugevasti töödeldud, sisaldavad palju lisaaineid ja nii mõnigi halvema kvaliteediga kui lihast valmistatud toode. Lehmapiimast peavad loobuma inimesed, kellel on laktoositalumatus ja lapsed, kellel on piimavalguallergia. Enamikele inimestele on piim aga hea kõrgekvaliteetse valgu, kaltsiumi, B12-vitamiini ja joodi allikas. Piim sisaldab ka magneesiumi, mis on oluline luude arenguks ja lihaste funktsioneerimiseks. Loomakasvatusest loobumine kahjustaks majandust ja annaks tugeva löögi maaelule.
Tõsi on, et me sööme liiga palju liha. Kliimasoojenemise aeglustamiseks ja ka oma tervise huvides tuleks vähendada liha, eriti punase liha (veise-, sea-, lambaliha) tarbimist, mida võiks süüa umbes kaks korda nädalas. Eelistada tuleks linnuliha. Liha juurde on soovitav süüa aga rikkalikult erivärvilisi köögivilju, samuti kaunvilju. Elagem siis säästlikult ja nautigem liha ja piima mõõdukalt. Autoga sõitmist peaks vähendama, kasutades rohkem ühistransporti, jalgrattasõitu ja miks ka mitte jalgsikõndi.