Viirushooaeg täies hoos: arsti poole pöördujate arv kasvas veerandi võrra

Haige mees

FOTO: Shutterstock

Terviseameti andmeil pöördus perioodil 6. kuni 12. jaanuar 2020 ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3059 inimest, haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 24 protsenti. Grippi haigestunute arv püsis samal tasemel.

Laboratoorselt kinnitati 57-A ja 33 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 22 A-gripiviirust,  neist 12 olid A gripiviiruse alatüübid  A(H1N1)pdm09 ning 10 A gripiviiruse alatüüp (H3). 

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripi viirus ja A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Loetletud viirustüvede eest kaitseb ka selle hooaja vaktsiin.

Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 75 patsienti, üle 75 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda «püstijalu» grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.