Perearst selgitab, kes üldse gripiravi vajavad

Gripi ravimine lühendab muidu tervetel inimestel selle kestvust alla päeva.

FOTO: Shutterstock

Gripiravi ja kokkupuutejärgset profülaktikat ei vaja kõik gripiga haigestunud inimesed ega ka mitte kõik gripis lapsed, kirjutab perearst Piret Rospu oma blogis «Sinu terve laps».

Rospu selgitab, et ravi ja profülaktika on eeskätt asjakohane nendel inimestel, kes on gripi raskest kulust ja tüsistustest enim ohustatud. Nendeks on järgmistesse riskirühmadesse kuulujad:

  • 65-aastased ja vanemad;
  • 0–5-aastased lapsed;
  • isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
  • 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
  • immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
  • rasedad naised raseduse igas trimestris. Gripi vastu vaktsineerimine on rasedatele soovituslik, ravi või kokkupuutejärgse profülaktika kasutamist tuleb väga hoolikalt kaaluda, kuid see on mõnes olukorras siiski lubatud;
  • kroonilisi haigusi põdevad hooldeasutuste ja pikaravihaiglate patsiendid;
  • tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
  • isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale (näiteks puutuvad aktiivselt kokku 65-aastaste ja vanematega);
  • tugevalt rasvunud isikud (kehamassiindeks 40 kg/m2 või üle selle).

Samuti ei tähenda gripi ravimine, et see haiguse ära võtaks, vaid võib lühendada selle kestust. Rospu viitab uuringule, kus ülemiste hingamisteedega haigete puhul gripivastane ravi oseltamiviiriga lühendas muidu tervetel kergemate sümptomitega patsientidel haiguse kestust 0,7 päeva võrra. Eakatel mitmete kaasuvate haiguste ja raskemate sümptomitega patsientidel lühenes oseltamiviiriga haiguse kestus üle kolme päeva. «Nii et mingid viited on, et riskigrupid ja keerulisemad patsiendid võiksid sellest ravist rohkem kasu saada, samas kui vaprad ja ilusad võiksid haiguse läbipõdemisega pigem ise kenasti hakkama saada,» tõdeb Rospu.

Kõige parem kaitse gripi vastu on arsti sõnul siiski vaktsineerimine.