Gripp murrab: haigena tööl käimine viib järjest enam Eesti inimesi haiglasse

Gripp.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Grippi haigestumine kasvas eelmisel nädalal 11 protsendi võrra. «Gripiviirus levib kõikides vanuserühmades,» ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Järjest rohkem satuvad haiglasse täiskasvanud, kel on tekkinud haigena tööl käimise tõttu tüsistused.

Kinnituse said 115 gripiviirust, neist 87 olid A- ja 28 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 1 A-gripiviirust, tegemist oli A-gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Haigestunutest, kel diagnoositi laboratoorse proovi põhjal gripp, moodustasid 64,2 protsenti alla 19-aastased lapsed, 28,3 protsenti täiskasvanud vanuses 20–64 eluaastat ning 7,7 protsenti 65-aastased ja eakamad.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 136 patsienti, neist üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.  

Sadikova sõnul on tähelepanuväärne, et haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste ja täiskasvanud patsientide osakaal, moodustades juba peaaegu 40 protsenti. «Üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel,» ütles Sadikova. Tema sõnul levitab püstijalu grippi põdev inimene lisaks enda kahjustamisele viirust ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. «Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi.» Samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga.

Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.

Grippi haigestumine ei ole jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on tõusutrendil. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui ka vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku võõraste inimestega.