Oluline toidulisand, millega liialdamine toob tervisele kahju

Tablett.

FOTO: Arvo Meeks/

Kehale oluline mineraal seleen mängib rolli mitmes kehaprotsessis, näiteks on seda vaja immuunsüsteemi, vaimse võimekuse, meeste ja naiste viljakuse hoidmiseks. Seleen on vajalik kilpnäärmehormoonide ainevahetuseks ja DNA sünteesiks. Samuti aitab see mineraal kaitsta keha oksüdatiivse stressi ja põletike eest.

Kuigi seleeni on pisut kõikides organites, leidub seda enim just kilpnäärme kudedes, kus see täidab kaitsefunktsiooni ja reguleerib kilpnäärme hormoonide taset. Ühtlasi aitab seleen kilpnäärmest eemaldada kahjulikke ühendeid. Kuigi tihti räägitakse kilpnäärmega seoses joodist, siis isegi, kui organismis on joodi piisavalt, ei pääse joodi mõju ilma seleenita kilpnäärmes mõjule.

Kilpnääre kontrollib paljusid olulisi igapäevaseid organismi funktsioone, nagu söögiisu, uni, kehatemperatuur, kehakaal, energia tootmine jne. Ühtlasi reguleerib kilpnääre ka ainevahetuse määra, lihastoonust, vaimset arengut ja sugunäärmete aktiivsust. Kilpnäärme hormoon türoksiin mõjutab organismi füüsilist ja vaimset arengut ning reguleerib keemiliste reaktsioonide kiirust kõigis keharakkudes. Teised kilpnäärme hormoonid (kaltsitoniin, parathormoon) kontrollivad kaltsiumi taset kehas. Parathormoon kontrollib lisaks ka organismi happe-aluse tasakaalu. Teadustöö viitab sellele, et naistel, kel on veres seleenitase kõrgem, on vähem kilpnäärmeprobleeme.

Seleeni on vaja ka rakkudes antioksüdandina toimivate ensüümide koostiskomponendiks. Kuna antioksüdandid toimivad meie kehas paremini koos tegutsedes, toimib ka seleen paremini sünergias teiste antioksüdantidega (peamiselt E-vitamiiniga). Antioksüdantidel on organismi üldise heaolu tagamisel elutähtis roll, võideldes vabade radikaalide vastu ning hoides ära enneaegse vananemise ning kaitstes vähktõve eest.

On leitud, et seleen osaleb DNA parandamises ning võib seetõttu ennetada vähki. USA toidu- ja ravimiamet kinnitas, et mõned teaduslikud tõendid viitavad sellele, et seleeni tarbimine võib mõnda tüüpi vähi riski vähendada. Siiski on liialt vähe tõendeid, et arstid saaks seleneeni toidulisandeid otseselt haiguste ennetamiseks välja kirjutada.

Ühtlasi organiseerib seleen immuunsüsteemi tööd ning toetab meeste viljakust. Seleen võib aidata ennetada ka kognitiivse võimekuse langust ja südamehaigusi.

Sügav seleenipuudus võib esile kutsuda kardiomüopaatiat ja ülemäärane tarbimine toidulisanditest mürgitussümptomeid. Väga kõrge vere seleenisisaldus (üle 100 µg/dl) võib esile kutsuda selenoosi, mille sümptomiteks on küüslaugu lõhn suust, küünte murdumine ja juuste väljalangemine. Seleenimürgistused võivad tekkida piirkonnas, kus on suured seleeniühendite kogused keskkonnas kas tänu tööstusele või õnnetustele. Saastumata toitu süües ei ole võimalik tarbida organismile kahjulikus koguses seleeni.

Põhjamaades on seleenisisaldus pinnases vähene ja sestap on mõningates riikides selle lisamine väetistesse ja loomasööta tõstnud seleenisisaldust lihas, piimas ja teraviljades. Toitude seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest.

Parimateks seleeni allikateks on parapähkel, maks, kalad ja mereannid, päevalilleseemned, liha. Kui toituda mitmekesiselt, järgides toidupüramiidis toodud toitude soovituslikke koguseid, on võimalik piisav kogus seleeni probleemideta kätte saada.

Seleeni on vaja:

  1. immuunsüsteemi tugevdamiseks,
  2. kilpnäärme hormoonide normaalseks tekkeks,
  3. rakkudes toimiva antioksüdantse ensüümi koostiskomponendiks, osaledes seeläbi rakkude talitluse kaitses ebasoodsate faktorite vastu, sh enneaegne vananemine.

Soovituslik päevane tarbimiskogus 50–60 µg sisaldub keskmiselt ühes alljärgnevatest:

25 g keedetud neerudes,

25 g parapähklites,

70 g hautatud maksas,

80 g keedetud vähis,

110 g päevalilleseemnetes.

Allikad: Tervislik Toitumine, Tervise Arengu Instituut, Medical News Today

Millest tuleb pidev energiapuudus?

Väsimus on sümptom, mida seostatakse kilpnäärme häiretega sageli. Kui väsimus tekib äkki või saab sagedaseks, olenemata piisavast ööunest, võib see olla seotud ka mitme muu haigusseisundiga või elustiili muutusega.

Aneemia

Aneemia tekib siis, kui veres on liiga vähe punaseid vereliblesid või neis pole piisavalt hemoglobiini ehk proteiini, mis kannab hapnikku läbi vereringe. Tulemuseks on energiataseme langus.

Südamehaigus

Südamehaiguse tõttu on südamel raskem verd pumbata ja see viib kopsu vedelikku. See põhjustab õhupuudust ja raskendab südame ja kopsude varustamist hapnikuga.

Kilpnäärme alatalitlus

Väheaktiivne kilpnääre võib põhjustada väsimust lisaks teistele sümptomitele nagu kaalutõus, nõrkus, kuiv nahk, külmatunne ja kõhukinnisus.

Uneprobleemid

Uneapnoed iseloomustavad mitmesekundilised pausid hingamises või pealiskaudne öine hingamine. See on levinud vanemate täiskasvanute ja ülekaaluliste inimeste seas. Teine unehäire on üliaktiivne põis või suurenenud eesnääre, mis sunnib öö jooksul mitmeid kordi tualetti külastama.

Ravimid

Väsimust võivad tekitada vererõhuravimid, antidepressandid, ärevusevastased ravimid ja allergiaravimid. Mõnikord aitab see, kui võtta ravimeid õhtul, mitte päevasel ajal.

Kergekujuline depressioon või ärevus

Vaimse tervise probleemid kurnavad tihti keha energiataset. Samuti võib kannatada depressiooni või ärevuse all ilma seda ise teadmatagi.  

Kroonilise väsimuse sündroom

Tõsine väsimus võib olla samuti kroonilise väsimuse sündroomi tunnus. See on salapärane haigus, mida iseloomustab kurnav väsimus, mis ei parane puhkamisega ja võib süveneda füüsilise või vaimse aktiivsusega.  

Väsimuse ohumärgid

  • Väsinuna ärkamine, isegi pärast korralikku ööund
  • Puudub motivatsioon, et päeva alustada
  • Võimetus osaleda tegevustes, mida naudid
  • Äkilised kurnatuse puhangud, mis mööduvad ja tulevad tagasi
  • Õhupuudus

Nippe väsimusega võitlemiseks

Joo kohvi või teed. Pisut kofeiini võib aidata su päeva käivitada. See võib pakkuda vaimset ja füüsilist tõuget, eriti kui raskusi on hommikuse väsimusega.

Mine pooletunnisele jalutuskäigule. Kui sul ei ole võimalik välja minna, jaluta siseruumides 10 või 15 minutit korraga.

Tee uinak. Keskpäevase uinakuga võib jagu saada päeva jooksul tekkivast väsimusest. Hoia uinakud 20 või 30 minuti pikkused, sest uuringud näitavad, et rohkem kui 40 minutit magamisel võib olla vastupidine toime. Samuti ei ole hea liiga hilja uinakut teha.

Loobu alkoholist. Vähenda oma alkoholitarbimist või isegi loobu sellest täielikult paariks nädalaks. Inimesed võivad olla üllatunud, kui palju paremini nad ennast tunnevad ilma igapäevase joogita.

Arstlik kontroll võib samuti väsimuse põhjuse jälile jõuda.

Allikas: Harvard Health/PM Tervis