Luksumine: mis seda põhjustab ja kuidas sellest vabaneda?

Luksumise taga võivad olla erinevad põhjused.

FOTO: Shutterstock

Millal on põhjust luksumise pärast muretseda ja kuidas luksumisest lahti saada, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Luksumine algab siis, kui tekivad diafragma tahtmatud kokkutõmbed. Diafragma on lihas, mis eraldab rindkere kõhust ja mängib hingamisel olulist rolli. Igale kokkutõmbumisele järgneb häälepaelte järsk sulgumine, mis luksumisele iseloomuliku heli annab. 

Mis võib luksumist esile kutsuda?

Luksumist võib põhjustada rutakas söömine, alkohol ja gaseeritud joogid või emotsionaalne elamus. «Mõnikord võib luksumine olla ka mõne tervisehäire sümptomiks. Tavaliselt kestab luksumise hoog vaid mõned minutid, harvem võib see püsida mitu kuud – see võib omakorda kurnatust ja kaalulangust põhjustada,» räägib perearst. Ta lisab, et arstiga tuleb pidada nõu siis, kui luksumine on kestnud üle 48 tunni või kui see on nii tugev, et tekitab söömisel, magamisel või hingamisel probleeme. 

Kõige levinumad lühiajalise luksumise põhjused on:

  • Gaseeritud joogid
  • Alkoholi liigtarvitamine
  • Liigsöömine
  • Erutus või emotsionaalne stress
  • Järsud temperatuurimuutused
  • Õhu neelamine nätsu närimisel või kommide lutsutamisel

Üle 48 tunni kestnud luksumine võib olla põhjustatud mitmesugustest põhjustest, mida võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

1. Närvikahjustus või ärritus

Pikaajalise luksumise põhjuseks on diafragma lihastes asuva uitnärvi (nervus vagus) või vahelihase närvi kahjustus või ärritus, mida võivad põhjustada: 

  • Juuksed või muu võõrkeha, mis paiknevad kõrvakäigus ja puudutavad kuulmekile
  • Kasvaja, tsüst kaela piirkonnas või suurenenud kilpnääre
  • Reflukshaigus
  • Neelu- või kõripõletik
  • Kesknärvisüsteemi häired

2. Kesknärvisüsteemi kasvaja, infektsioon või trauma tagajärjel tekkinud kesknärvisüsteemi kahjustus võib häirida normaalset luksumise refleksi. See võib olla tingitud järgnevatest haigustest:

  • Entsefaliit ehk ajupõletik
  • Meningiit ehk ajukelmepõletik
  • Hulgiskleroos
  • Ajuinfarkt
  • Traumaatiline ajukahjustus
  • Kasvaja

3. Ainevahetushäired ja ravimid

  • Alkoholism
  • Tuimestid (anesteesia)
  • Uinutid, rahustid
  • Diabeet
  • Elektrolüütide tasakaalu häire
  • Krooniline neeruhaigus
  • Suukaudne hormoonravi

«Meestel tekib pikaajaline luksumine sagedamini kui naistel. Pikaajaline luksumine võib häirida söömist, magamist, rääkimist ja peale operatsiooni, lihaste sagedaste kokkutõmmete tõttu, ka haavade paranemist,» lisab dr Saadi.

Kuidas kauast luksumist uuritakse?

Pikaajalise luksumise põhjuste väljaselgitamiseks kasutatakse vereproove, kopsupilti, kompuutertomograafiat, magnetresonantstomograafiat, elektrofüsiloogilisi uuringuid. «Kitsama eriala spetsialistidest võivad pikaajalise luksumise probleemiga tegeleda neuroloog, gastroenteroloog, sisehaiguste arst, rindkerekirurg ja nefroloog,» ütleb Saadi. 

Ravi

Luksumise raviks võib kasutada nii medikamentoosset kui ka kirurgilist ravi. «Kui esmased ravimeetodid ei ole piisavalt tõhusad, võib arst soovitada tuimestava aine süstimist – see blokeerib vahelihase närvi liigse aktiivsuse ja aitab luksumise lõpetada. Tõsisematel juhtudel kasutatakse väikese elektriseadme implanteerimist - selle abil stimuleeritakse uitnärvi.»

Kodus võib luksumisest lahti saamiseks proovida järgmisi abivahendeid ja meetmeid: 

  • Hinga paberkotti
  • Joo väikeste lonksudega jääkülma vett
  • Hoia hinge kinni
  • Võta vahelihase jaoks mugavam asend: viska külili ja pane jalad tugevalt konksu – nii tunned, et kõhulihased on lõdvestunud.

Kui pikaajaline luksumine vaatamata ülalmainitud ravile ei vaibu, võivad abiks olla alternatiivsed ravimeetodid, näiteks hüpnoos ja nõelravi.