Puust ja punaseks: kuidas koroonaviirus levib ja kuidas hoida end nakkuse eest? (4)

PM Tervis
Copy
Ukrainas viidi läbi õppus, kuidas käituda koroonaviiruse avastamise korral.
Ukrainas viidi läbi õppus, kuidas käituda koroonaviiruse avastamise korral. Foto: Pavlo Gonchar/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, aga sellega võib nakatuda ka viirusosakestega saastunud pinda katsudes ja seejärel nägu puudutades. Mis tagab parima kaitse viirusega nakatumise vastu?

Viirus võib püsida pindadel päevi

Teadusajakirjas Journal of Hospital Infection avaldatud uuringu kohaselt püsivad koroonaviirused SARS ja MERS elututel pindadel – sealhulgas metall-, klaas- või plastpinnad – elujõulisena kuni üheksa päeva, kui neid pole desinfitseeritud. Madalad temperatuurid ja kõrge niiskustase pikendavad koroonaviiruste eluiga. Nakatuda võib saastunud pinda katsudes, seejärel suud, nina või silmi puudutades.

SARSi ja uudse koroonaviirus Covid-19 geneetiline materjal on 80 protsendi ulatuses sarnane. SARSi kahjutuks tegemisel toimis tõhusalt pindade desinfitseerimine ühe minuti jooksul 62–71-protsendise etanooli, 0,5-protsendise vesinikperoksiidi või 0,1-protsendise naatriumhüpokloritiga.

Koroonaviiruste põhjustatud nakkust aitab ennetada hea kätehügieen. Vaata, kuidas õigesti käsi pesta.

Kui kaua on haige nakkusohtlik?

Terviseameti andmeil on viiruse inkubatsiooniperiood umbes 2–14 päeva, keskeltläbi 5 päeva. See tähendab, et viirusosakesed on sattunud organismi ja paljunevad seal, aga haigussümptomid pole veel avaldunud. Kui tõhusalt viirus levib ja mis on nakkusohtlik periood, ei ole veel täpselt teada. Üksikjuhtude põhjal on täheldatud haiguse ülekandumist asümptomaatilistelt inimestelt ehk nakatunutelt, kel pole veel ilmnenud sümptomeid. Hiina võimude sõnul on see võimalus aga vähetõenäoline.

Haige inimene, kel on väljendunud sümptomid, on nakatusohtlik vähemalt nädala, kui mitte kauem.

Kuidas koroonaviirust mitte sisse hingata?

Koroonaviirus levib eelkõige piisknakkusena, mille tõttu on oluline hoiduda haigetest inimestest. Haigussümptomitega inimesest tuleks võimalusel seista kaugemal kui meeter. Sümptomaatilise haigega lähikokkupuutel – näiteks ühe meetri kaugusel ja kestusega vähemalt 15 minutit – on soovitatav terviseameti hinnangul kasutada vastava kaitseefektiivsusega (FFP2/FFP3) respiraatoreid. Need on müügil tööohutuskeskustes ja muudes isikukaitsevahendite müügikohtades.

Respiraatori puudumisel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask on muutunud niiskeks, siis kaitseefektiivsus langeb ja see tuleb välja vahetada.

Maskide kasutamine tavainimesel profülaktilise meetmena ei ole terviseameti andmeil põhjendatud. Veelgi enam, maskide asjatu kandmise tagajärjel ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Riskipiirkondades võib abi olla maski kandmisest – see piirab eelkõige nakkuse edasilevikut nakatunud inimestelt. Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes viibivad riskipiirkonnas või puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed.

Kas alkoholi joomine kaitseb koroonaviiruse eest?

Ei.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta ennast ja kliente?

Järgida tuleb terviseameti andmeil tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid: aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.

Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on ka poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele kasutamiseks.

Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kuidas Covid-19 põhjustatud haigus väljendub?

Haiguse kliiniliseks väljenduseks on respiratoorsed sümptomid. Peamisteks sümptomiteks on umbes 38 kraadine palavik, kuiv köha, hingamisraskused. Võib esineda ka lihasvalu ja isegi kõhuprobleeme. Surmapõhjuseks on ennekõike raske kopsupõletik ja täiskasvanute respiratoorse distressi sündroom (ARDS).

Kuidas ravida?

Koroonaviiruse vastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Ägedate viirushaiguste puhul pole viirusvastased vahendid raskete tagajärgede vältimisel siiani väga efektiivseks osutunud.

Koroonaviirusse nakatunute puhul leevendatakse haigusest põhjustatud sümptomeid. Viirusega võitleb peaasjalikult inimese enda immuunsüsteem.

Antibiootikumidest pole koroonaviiruse vastu kasu – antibiootikume kasutatakse bakteriaalsete haiguste puhul.

Kas on juba olemas vaktsiin?

Koroonaviiruse vaktsiin puudub, aga teatatud on kahe potentsiaalse vaktsiinikandidaadi olemasolust ning tõenäoliselt aprillis algavatest esimestest inimuuringutest. Terviseameti andmeil pole sellel aastal ilmselt vaktsiini turule oodata.

Kes on eriti suures nakatumise ohus?

Pole soovitatav reisida riskipiirkondadesse, kus on nakatumise oht kõrge. Alates 26.02 on koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Riskipiirkonda reisijatel on soovitatav järgida tavapäraseid hügieeninõudeid nagu kätepesureeglid ning hoiduda otsesest kontaktist inimestega, kellel esinevad gripilaadsed haigusnähud.

Kindlasti tasub hoiduda eluslinde ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega.

Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb jälgida tervist 14 päeva jooksul ning kui selles vahemikus esineb palavikku, köha või hingamisraskusi, siis tuleb kohe võtta ühendust arstiga ning teavitada oma reisist riskipiirkonda.

Suures nakatumise ohus on ka viiruspuhangu piirkonnas tervishoiutöötajad.

Haigusnähtude ilmnemisel tuleks hoiduda aga EMOsse minemisest.

Millal kutsuda kiirabi?

Eesti perearstide seltsi nõu kohaselt tuleks kiirabi kutsuda järgmistel juhtudel:

  •   Valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused
  •   Teadvuse häired, segasusseisund
  •   Äärmine jõuetus

Kellel jaoks on koroonaviirus Covid-19 kõige ohtlikum?

Eesti perearstide seltsi hinnangul on haigus ohtlikum eakatele inimestele ja krooniliste haiguste põdejatele (suhkruhaiguse, hingamisteede krooniliste haiguste ja südamepuudulikkuse korral), samuti vähihaigetele ja immuunsüsteemi pärssivat ravi saavatele inimestele.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles