Sünnitusabi pakkuvad MTÜd ei ole rahul epideemiaaegsete soovitustega

SAKALA01: : VILJANDI, EESTI, 10MAY12 Pildil last ootavad emad. Rase naine. er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA FOTO: Elmo Riig

FOTO: Elmo Riig

Eesti Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Perinatoloogia Selts avaldasid 17. märtsil soovitused «Sünnitus, raseda ja vastsündinu jälgimine Covid-19 epideemia ajal», millega ei ole päri mitmed sünnitusabi pakkuvad MTÜd.  

«Sünnitus Covid-19» lehel avaldati MTÜde ühine pöördumine.

«Mõistame, et soovitused on koostatud kriisiolukorras ja nende väljatöötamise protsess on olnud kiireloomuline. Oleme aga mures dokumendi sõnastuse resoluutsuse ja radikaalsete meetmete pärast, mida soovitustes välja tuuakse. Näeme siin ohtu, et soovitusi rakendades ei pakuta sünnitavale naisele ja vastsündinule kvaliteetset, parimale teada olevale informatsioonile toetuvat tervishoiuteenust. Emade ja imikute vaimne ja füüsiline tervis võivad sattuda seetõttu põhjendamatult pingelisse olukorda. Kõiki nii kaalukaid otsuseid, nagu sünnitaja tugiisikuta jätmine või ema ja vastsündinu lahutamine kaheks nädalaks, saab otsustada üksnes äärmise põhjalikkuse, tõenduspõhisuse ja asjaosaliste kaasatusega, arvestades kõiki võimalikke kaugemaid tagajärgi.

Allakirjutanud leiavad, et soovitused on vastuolus mitme rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusega Covid-19 epideemia ajal, sealhulgas soovituste aluseks toodud Ühendkuningriigi naistearstide seltsi juhendiga. Vastuolu ilmneb peamiselt tugiisiku keelamise, nabanööri kiire läbilõikamise, Covid-19 kahtlusega ja Covid-19 haige ema ja vastsündinu eraldamise ning Covid-19 kahtlusega ning Covid-19 haige ema rinnaga toitmise soovituste osas.

Toetudes mitmele alltoodud allikale ning neis sisalduvale infole, tuleks koostatud soovitustes «Sünnitus, raseda ja vastsündinu jälgimine Covid-19 epideemia ajal» viia sisse mitu põhimõttelist muudatust. Loodame soovituste koostajate väljendatud valmisolekule soovitusi vastavalt muutuvale olukorrale ja lisanduvale informatsioonile operatiivselt muuta, arvestades rasedate ja vastsündinute parimate huvidega nii füüsilise kui emotsionaalse tervise osas.

Antud pöördumises toodud ettepanekud käsitlevad soovituste esimest osa (sünnitus), mis ei välista muudatuste vajadust ka teistes peatükkides.

Toome järgnevalt välja punktid, mida soovitame muuta.

Punkt 1. Sünnitoetajat ja teisi pereliikmeid koos sünnitajaga haiglasse ei lubata. Mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide osapoolte jaoks.

Mõistame vajadust kaitsta tervishoiutöötajaid ning haiglas ravil viibivaid patsiente  Covid-19 nakkuse eest. Soovime, et tugiisiku keelamise otsustaks iga raviasutus ise vastavalt oma riskihinnangule ja isikukaitsevahendite olemasolule.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukohale on kõikidel rasedatel hoolimata nende Covid-19 staatusest õigus kõrgekvaliteedilisele tervishoiuteenusele sünnieelselt, -järgselt, vastsündinu hoolt ja ema vaimset tervist puudutavas. Turvalise ja positiivse sünnituskogemuse üheks eelduseks on ema valitud tugiisiku kaasamine sünnitusele.

Inglismaa Royal College of Obstetricians & Gynaecologists (RCOG) juhendis arvestatakse Covid-19 kahtlusega või kergete sümptomitega Covid-19 haige ema korral ühises majapidamises nakatumise võimalusega ja asümptomaatiline tugiisik võib sünnitusel viibida kaitsevahenditega. Keelatakse vaid sümptomitega tugiisiku haiglasse tulek.

Lapse sünd on naise ja kogu pere jaoks elu üks olulisemaid sündmusi. Sünnitav naine vajab nii füüsilist kui emotsionaalset tuge, hästi kulgeva sünnituse eelduseks on turvatunne ja toetuse olemasolu. Olukorras, kus meditsiinipersonal sünnitusmajades on viidud miinimumini, saab tugiisik pakkuda naisele vajalikku abi ja vähendada personali koormatust. Peresünnitust planeerinud partneri kõrvalejätmine sünnituselt võib mõjutada negatiivselt nii sünnitaja meeleseisundit, sünnituse kulgu kui partneri-lapse lähedussuhet ja peresuhteid tervikuna.

Soovitame esimese punkti sõnastada ümber järgmiselt: raviasutusel on õigus otsustada, vastavalt oma riskihinnangule ja isikukaitsevahendite olemasolule sünnitaja valikul ühe tugiisiku lubamist sünnitusele. Eelistatult on tugiisikuks pereliige, kes peab olema sümptomiteta, täitnud eneseisolatsiooni- ja hügieeninõudeid. Covid-19 kahtlusega sünnitaja korral tuleb tugiisikul kasutada kaitsevahendeid. Haiget tugiisikut koos sünnitajaga haiglasse ei lubata. Mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide poolte jaoks.

Punkt 3. Covid-19 haige ema vastsündinu nabaväät klemmitakse kiiresti ja vastsündinu eraldatakse emast ning isoleeritakse kaheks nädalaks.

Selles punktis tuleb vaadata kahte osa eraldi, nabaväädi kiire klemmimise (1) ja vastsündinu eraldamise (2) soovitusi.

1. Lapse tervise huvides ei ole kiire nabaväädi klemmimine. Lapsel on õigus tema nabaväädis ja platsentas olevale verele. RCOG avaldatud info põhjal võimaldab hilisem klemmimine suurema vere koguse kandumist lapsele ja parandab rauavarude taset. Raua puudust seostatakse hilisemate elukuude arengulise mahajäämusega.

Lisaks pole kinnitatud viiruse kandumist emalt lapsele vere kaudu.

Inglismaa Royal College of Paediatrics and Child Health (RCPCH) ja RCOG Covid-19 juhendid soovitavad selgesõnaliselt nabaväädi hilisemat klemmimist.

2. Ema ja lapse eraldamise ja vastsündinu isoleerimise soovitus kaheks nädalaks on vastuolus WHO tõsiste akuutsete hingamisteede infektsioonide kliiniliste ravijuhistega, mille kohaselt ema ja last ei eraldata ning lubatakse piiramatult koos olla hoolimata ema või lapse Covid-19 staatusest.

RCOG juhised rasedatele ja nende peredele toovad välja sünnijärgse nahk-naha kontakti võimaldamise Covid-19 kahtlusega ja Covid-19 haige ema ja vastsündinu vahel, kui ema seda soovib ning kui vastsündinu seisund võimaldab.

RCOG juhistes tervishoiutöötajatele on viidatud Hiina praktikale eraldada vastsündinud sünnijärgselt emadest 14 päevaks ning juhistes on soovitatud seda rutiinselt mitte rakendada, sest eraldamisel on negatiivne mõju rinnaga toitmisele ning kiindumussuhte väljakujunemisele. Juhistes soovitatakse emadel ja arstiabi mitte vajavatel vastsündinutel veeta vahetu sünnitusjärgne aeg koos.

Teada on ka see, et lapse eraldamine emast tõstab mõlema kehas stressihormoonide taset, mis omakorda viib immuunsuse langemiseni. Olukorras, kus potentsiaalsele haigustekitajale puudub ravi, oleks kõige olulisem teha kõik, et ema ja lapse immuunsüsteem oleks võimalikult tugev, seega esmatähtis on lapse ja ema eraldamisest hoiduda.

Soovitame punkti 3 sõnastada ümber järgmiselt: Covid-19 kahtlusega või Covid-19 haige ema vastsündinu nabaväädi klammerdamisega oodatakse ja võimaldatakse nahk-naha kontakti, kui ema seda soovib ning vastsündinu seisund võimaldab. Vastsündinu isoleerimise vajadust kaalutakse koostöös perega.

Punkt 4. Covid-19 kahtlusega ema vastsündinu eraldatakse kuni ema proovide vastuste selgumiseni. 

Ülalpool välja toodud põhjustel soovitame ümber sõnastada punkti 4. järgmiselt: Covid-19 kahtlusega ema vastsündinut ei eraldata kuni ema proovide vastuste selgumiseni või tagatakse võimalusel vastsündinu juures viibimine tervel pereliikmel / teisel vanemal, järgides kõrgendatud hügieeninõuded.

Punkt 6. Isolatsiooniperioodil rinnapiimaga toitmist ei soovitata. Kui Covid-19 kahtlusega ema test osutub negatiivseks, võib alustada vastsündinu rinnaga toitmist. 

Antud punkt ei ole kooskõlas WHO ravijuhistega, mis selgelt kinnitavad, et pärast sünnitust tuleks Covid-19 kahtlusega või Covid-19 haigel emal alustada tavapärase imetamisega, järgida kõrgendatud hügieeninõudeid ja kasutada isikukaitsevahendeid.

WHO juhised kinnitavad selgelt imetamise olulisust vastsündinute elulemuse ja heade pikaajaliste tervisenäitajate juures.

Juhul, kui ema on haigestunud raskelt Covid-19 viiruse või muude komplikatsioonide tõttu ning ei saa seetõttu imetada rinnast, tuleb toetada rinnapiima väljapumpamist ning selle manustamist vastsündinule, järgides kõrgendatud hügieeninõuded.

Punkt 7. Emadele õpetatakse rinnapiima välja pumpamist ja antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele. 

WHO ravijuhised toovad välja, et imetamise puhul tuleb anda teavet, psühholoogilist tuge ja praktilist abi kõigile emadele, hoolimata nende enda või nende laste Covid-19 staatusest.

Soovitame punktid 6 ja 7 ümber sõnastada järgmiselt: Kõigile emadele antakse teavet, psühholoogilist tuge ja praktilist abi imetamisega alustamisel, hoolimata nende enda või nende laste Covid-19 staatusest.

Punkt 8. Emad, kes keelduvad vastsündinu isoleerimisest ja/või ei loobu rinna(piima)ga toitmisest, dokumenteeritakse otsus vastavalt raviasutuse nõuetele. Kui ema ja vastsündinu seisund on hea, kirjutatakse pere koju, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid. 

Soovitame punkti 8 ümber sõnastada järgmiselt: kui ema ja vastsündinu seisund on hea, kirjutatakse pere koju, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata vastsündinu kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid.»

Pöördumisele kirjutasid alla MTÜ Eesti Montessori Ühing, MTÜ Eesti Sünnitoetajate Ühendus, MTÜ Pehme Sünni Kool, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lapsele Vanemad, MTÜ Emale, MTÜ Sünni Vägi, MTÜ Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Mahena.