Kitsaskohad, mis aeglustavad COVID-19 vaktsiini turuletoomist

Koroonaviiruse vastase vaktsiini arendajaid on hetkel palju. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Teadlased ja vaktsiinide loojad peavad ajaga võidujooksu tõhusa vaktsiini arendamiseks. Ollakse teadlikud sellest, et ebatäiuslik vaktsiin tekitab organismile vastulööke ja ajaga kaob turu huvi vaktsiini vastu, vahendab PNAS.

Organismi võimalik reaktsioon

Kardetakse, et koroonaviiruse vaktsiin võib põhjustada samu immuunsüsteemi häireid, mis tabasid vaktsineerituid 1960ndatel, mil dengue palaviku ja RS-viiruse vastased vaktsiinid andsid tagasilööke. Osad vaktsineeritud loomad ja inimesed said haigusega hiljem kokku puutudes palju tõsisema löögi, kui need, kes end ei vaktsineerinud.

Teadlased arvavad, et COVID-19 haiguse ravimisel võib tekkida rakupõhine tagasilöök ehk Th2 immunopatoloogia. Eelnevates uuringutes tekkis Th2 immuunsuse haiguslik kõrvalekalle SARS vaktsiini saanud katsealustel vanematel laborihiirtel. See tähendab, et ebatäiuslik COVID-19 vaktsiin võib tõsise tagasilöögi anda viiruse riskigrupile - vanuritele.

«Vaktsiine peab testima väga hoolsalt, mitte neid kiirelt inimeste meelepaha peale epideemia keerises väljastama,» ütleb epidemioloog Marc Lipsitch.

Barney Graham, vaktsiinide uuringute keskuse direktor, kes teeb praegu koostööd Moderna ettevõtte ja Cambridge ülikooliga, väidab, et Th2 immunopatolooga tähendab seda, et vigane T-raku vastus vaktsiinile tekitab allergilise reaktsiooni ja vigaselt funktsioneerivad antikehad tekitavad kogumeid, mis kahjustavad organismi. Graham koges seda valusat sündmust 1960ndatel, kui imikuid hakati RS-viirusnakkuse vastu vaktsineerima. Mitmed katsealused lapsed said tõsiseid kahjustusi, nende kopsudesse tekkisid vaktsiini tagajärjel tõsised põletikud.

«See tappis RS-viiruse vastased vaktsiinid terveks generatsiooniks,» ütleb vaktsiinide arendaja Peter Hotez. Pärast rohkem kui 50-aastat on uus vaktsiin kliinilisel testimisel. 

Majanduslikud põhjused

Hotez ütleb, et kuna SARS-CoV-2 kuulub koroonaviiruste perekonda, oli neil juba väärtuslik eksemplar SARS vaktsiini näol olemas. Tookord ei saanud seda majanduslikel põhjustel edasi arendada ega turustada. «Kuna SARS ja COVID-19 on sama perekonna haigused, võib vaktsiin osaliselt kaitsta organismi mõlema eest.»

Hotez ootab praegu rahastust toona pooleli jäänud originaalsele vaktsiinile, samal ajal töötades välja uut vaktsiini SARS-CoV-2 tüve vastu. Ricke toob välja, et koroonaviirus on ajas muteerunud, mis tähendab, et ta suudab efektiivsemalt end organismiga siduda ja on õhus leviva patogeenina nakkavam.

«Kui meil oleks SARS vaktsiin juba litsenseeritud, oleksime palju vähem mures ohutuse pärast. Praegu oleme uuel territooriumil,» ütleb Sabbarao. «Seda oleks saanud ära hoida, kui aastaid tagasi oleksid SARS ja MERS vaktsiinid saanud kliinilise testimise.»

Graham ütleb, et nende tiim on suutnud luua proteiini, mis on täpselt õige  ehitusega antikehade esile kutsumiseks. «Sellel on funktsionaalne aktiivsus viiruse vastu. Selline ehitus suudab tekitada õige T-raku vastuse, mis suudab allergilist reaktsiooni ära hoida.»

Ajafaktor

Tänu Hiina poolt jaanuaris avaldatud viiruse geneetilisele järjestusele, on Moderna mRNA vaktsiinikandidaat progresseerunud õige kiirusega. Esimene kliinilise testimise faas algas 16.märtsil. Graham ütleb, et nad vajavad rohkem vastuseid järgmiseks talveks, et järgnevaks kaheks aastaks olla rohkem valmistunud.

Tootjaid on hetkel palju, kuid teadlased kardavad, kas ajaks, mil vaktsiini ohutus ja tõhusus on tagatud, leidub turgu, kellele neid vaktsiine müüa. Kardetakse, et selleks ajaks ei ole valitsused ega erafirmad valmis sellele rahastust andma.

Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et sobiliku vaktsiini turule lubamiseks võib kuluda ligi poolteist aastat. Arendajad soovivad vältida minevikus tehtud vigu. Siiski on märgitud, et looduses peitub veel koroonaviiruseid ja on aja küsimus, mil uued viirused inimestele levivad. Maailma ökoloogilist häiritust nähakase patogeenide levimise peamise põhjusena.