Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

VIDEO ⟩ President jättis päästeseadust ja relvaseadust muutva seaduse välja kuulutamata

President Kersti Kaljulaid. FOTO: Tairo Lutter

President Kersti Kaljulaid jättis täna välja kuulutamata valitsuse algatatud ja riigikogus vastu võetud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse. 

«Jätan selle seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus Eesti põhiseadusega,» sõnas president Kersti Kaljulaid, osutades kolmele põhiseaduse paragrahvi riivele. 

Põhiseadusega on vastuolus seaduse osa, millega antakse kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele selles kriisolukorras antud arstiabi või osutatud tervishoiuteenust, selgitas Kaljulaid. 

See tähendab, et sisuliselt saanuks kriisiabitelefonilt 1247 küsida infot, kas mõni inimene on kriisis paigutatud mõnda Eesti haiglasse. Põhiseaduse paragrahvist 26 tulenevalt kuulub füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel inimeste põhiõiguste ja -vabaduste hulka. 

Maksimaalne isikuandmete kaitse 

«Eesti õigusruumis on isikuandmete hulka kuuluvate terviseandmete kaitset siiani kohe eriti oluliseks peetud ja on alati püütud tagada, et isikud ise saaksid maksimaalselt ulatuslikult otsustada selliste andmete töötlemise lubatavuse üle,» põhjendas Kaljulaid. 

Presidendi sõnul mõistab ta vajadust teatud olukordades sellist infot töödelda ja ka väljastada ning mõningatel juhtudel võib olla see mõistlik ja eesmärgipärane, kuid see peab käima kooskõlas põhiseadusega. «Praegusel kujul see seda ei ole,» sõnas Kaljulaid. 

Näiteks on seaduses jäetud selgelt määramata, millistes olukordades sellist teavet edaspidi hädaabitelefoni kaudu avaldada võib ning kellele neid andmeid edastatakse või kuidas tuvastatakse inimesed, kellele andmeid edastatakse. 

Lisaks on seadus kasutusele võetud kriisiolukorra termin, kuid juriidiliselt on see mõiste sisustamata. «Seega jätab seadusandja kirjeldamata, millistel juhtudel selline andmete avaldamine toimuma hakkab,» sõnas Kaljulaid. 

Tagasi riigikokku arutamiseks

President saatis eelnõu tagasi riigikokku arutamiseks, lisades, et kui riigikogu liikmetel on soov selline võimalus siiski luua, on võimalik see seadus põhiseadusega kooskõlla viia. 

Presidendi sõnul on ta kõigi fraktsioonide juhtidega juba eelnevalt suhelnud ja võimalikke põhiseaduse riiveid ka arutanud.

Kaljulaidi sõnul pole tegu käesoleva kriisi reguleerimise või selle mõjude maandamiseks mõeldud seadusega, seadus algatati riigikogus juba eelmise aasta lõpus. «Ja see on kriisi taustal lihtsalt oma tavalist, rahulikku seadusloome protsessi pidi jõudnud tänaseks siia meie ette,» selgitas Kaljulaid. 

20. märtsil teatas president Kersti Kaljulaid otsusest jätta senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Enne seda oli president Kaljulaid varem pöördunud riigikohtusse ühel korral seoses Kaitseväe luureõiguste laiendamisega ning riigikohus tunnistas seaduse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Eesti iseseisvuse taastamise järel on Vabariigi President taotlenud riigikohtult põhiseaduse järelevalvet siiani 15 korral.

Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmine

Riigikogu võttis 15. aprillil vastu päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, mis on seotud kriisiinfoliini 1247 teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega. 

Ehkki kriisiinfoliin on juba mõnda aega töös olnud, taheti seadusemuudatusega anda kriisiinfo teenuse osutajatele, sealhulgas vabatahtlikele, ligipääs ka inimeste isikuandmetele. Riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu kasutamist põhjendati eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara, et menetleda ka isikuandmeid kiirema abi osutamiseks. 

Samuti andnuks päästeseaduse muutmine kriisiinfoliini töötajatele õiguse tervise infosüsteemist pärida andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on kriisiolukorras kannatanule osutatud tervishoiuteenust seoses kriisiolukorraga. 

Mäletatavasti võeti ligipääs isikuandmetele välja abipolitseiniku ja teiste seaduste muutmise kobareelnõus. Päästeseaduse ja relvaseaduse muudatuse puhul seda ei tehtud. 

Opositsioon muudatuse vastu

Reformierakond tõi välja, et piisaks vaid kriisiabiliinile helistamisest, oma täisnime ja isikukoodi ütlemisest, kui kriisiinfoliini töötajal on ligipääs delikaatsetele isikuandmetele. «Riigikogu heakskiidu saanud vastav säte õõnestab tervise infosüsteemi usaldusväärsust, ei arvesta isiku sooviga, kellele ta soovib oma terviseandmeid edastada, selleks puudub igasugune sisuline vajadus tänases eriolukorras ja olulisim: see on vastuolus  Euroopa Isikuandmete kaitse üldmäärusega riivates olulisel määral inimeste põhiõigusi,» selgitati pöördumises presidendile. 

Ka sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof pidas kahetsusväärseks eelnõu sätet, mis annab kriisiinfotelefoni teenuse osutamisel vabatahtlikele õiguse pärida «arvatava kriisiolukorras kannatanu» kohta andmeid tervise infosüsteemist.

«Ma ei pea õigeks muuta toimivat süsteemi, kus inimene ise otsustab, kellele ta soovib teada anda oma terviseandmetest ja  haiglas olekust. Digiloos on igaühel võimalus eelnevalt määrata nn kontaktisik juhtumiteks, kui ta ise rääkida ei saa,» selgitas Pikhof. 

Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise plaan

Valitsuse algatatud päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduses toodud muudatused on seotud kriisiinfo teenuse käivitamise, vabatahtlike päästjate kaasamise, päästeameti ülesannete ning relvaseaduse täpsustamisega.

Seadusega täiendatakse häirekeskuse ülesandeid, milleks on abi- ja infoteadete menetlemine kriisiinfo teenuse osutamise kaudu. Kriisiinfo teenuse osutamisse võib häirekeskus kaasata vabatahtlikke.

Muudatustega laiendatakse päästetööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele kehtivaid sotsiaalseid tagatisi ka ennetustööd tegevatele vabatahtlikele päästjatele. Lisaks kaotatakse vabatahtliku päästja tervisetõendi viieaastane kehtivusaeg, mille saab edaspidi määrata perearst lähtuvalt konkreetse inimese tervisenäitajatest.

Seadusemuudatus loob õigusliku aluse päästeametile tulekahjude tekkepõhjuste menetlemiseks ja õigusselguse ennetustöö sisu ning tegevuste osas. Lisaks kehtestatakse nõuded demineerimistööde lõhkamiskohtade tähistamiseks ja tagatakse kõikide päästetöödele rakendatud isikute toidu ja joogiveega varustamine.

Samuti täpsustatakse eelnõuga relvaseadust ning sätestatakse päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele hädakaitseks tulirelva kandmise ja kasutamise õigus.

Täiendatakse ka relvade klasside liigitust, sätestatakse, et muuseumide relvakollektsiooni kuuluvate relvade andmeid ei ole vaja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kanda, taastatakse nõue, et sporditulirelva soetamiseks, omamiseks ja valdamiseks peab olema laskespordiklubi liige.

Allikas: riigikogu

Tagasi üles
Back