P, 29.01.2023
Tsöliaakiahaige kauased katsumused: naljakas mõelda, et inimene harjub ka niivõrd kehva enesetundega
Tsöliaakia ei ole allergia, vaid tõsine autoimmuunhaigus
Tsöliaakia võib põhjustada kõhulahtisust, -valusid ja -puhitust ning toitainete kaost tingitud kõhnumist. Sageli kaasneb haiglane enesetunne ja isupuudus. Võivad lisanduda ka teised sümptomid nagu kehvveresus, neuroloogilised häired, luude hõrenemine, sagenevad lihaskrambid ja vere hüübimishäired. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock
Tsöliaakiahaige kauased katsumused: naljakas mõelda, et inimene harjub ka niivõrd kehva enesetundega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

«Diagnoosi saamisel tundsin kergendust, sest lõpuks oli kehva enesetunde põhjus selge ja mu tervis sai minna vaid paremaks,» räägib tsöliaakiat põdev Katre. Mida varajasem on diagnoosimine ja rangem dieet, seda kiiremini enesetunne paraneb. Millised nähud viitavad raskele haigusele, kuidas seda diagnoosida ja haigusega leppida?

Tsöliaakia ei ole allergia ega toidutalumatus, vaid tõsine peensoole limaskesta haigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab gluteeni söömisel iseenda kudesid. See põhjustab soolestikuseina kahjustusi, mis tähendab, et keha ei suuda toidus leiduvaid toitaineid korralikult imendada. «Tsöliaakia korral, kui peensool on kahjustunud, kujuneb aja jooksul inimese organismis toitainete vaegus, vitamiinide ja mineraalainete puudus. Tüüpilisemad nähud on krooniline kõhulahtisus, -valud ja -puhitus ning toitainete kaost tingitud kõhnumine. Sageli kaasneb haiglane enesetunne ja isupuudus,» selgitab SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann. Ta lisab, et haiguse arenedes võivad seedetraktivaevustele lisanduda ka teised sümptomid, nagu kehvveresus, neuroloogilised häired, luude hõrenemine, sagenevad lihaskrambid ja vere hüübimishäired.

Osa inimestel esinevad sooleprobleemid, kui nad söövad gluteeni sisaldavate koostisosadega toitu isegi, kui neil ei ole tsöliaakiat. Seda kutsutakse mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuseks. Selle sümptomid võivad olla sarnased tsöliaakiale, kuid sellisel juhul ei ilmne inimestel peensoolelimaskesta kahjustusi. «Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus on meditsiinilisel maastikul hetkel veel «hall ala» ning on täpselt teadmata, mis seda põhjustab, ning ainus viis on seda «diagnoosida» gluteeni välistamise teel. Seda ei tohi aga kindlasti teha enne, kui on välistatud tsöliaakia,» räägib Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige Katre Trofimov ja lisab, et tundlikkuse korral on inimeste suutlikkus gluteeni taluda erinev ning inimesed ei pruugi pidada niivõrd ranget dieeti, mis on vajalik tsöliaakiale.

«Naljakas mõelda, et inimene harjub kõigega, ka niivõrd kehva enesetundega.» Katre Trofimov

Katre Trofimov.
Katre Trofimov. Foto: Erakogu

Katre Trofimovil diagnoositi tsöliaakia seitsme aasta eest. Enne seda vaevles ta aastaid pideva väsimuse, rauavaegusaneemia ja nahahädadega. «Võisin magada 11–12 tundi ning ärgates olin ikka väsinud ja mu pea oli raske kui kivi. Aeg-ajalt olid mul küünarnukkidel ja põlvedel sügelevad villid, mida seostasin äreva ja stressirohke ajaga tööl. Küsisin perearstilt, miks mu keha ei omasta rauda, kuid tema sõnul oli see naiste puhul tavaline,» kirjeldab Katre.

Tsöliaakia diagnoosimiseni jõudis Katre õe diagnoosi tõttu. Tsöliaakia on geneetilise eelsoodumusega haigus ning suurem risk haigestuda on tsöliaakiahaige lähisugulastel. «Diagnoosi saamisel tundsin kergendust, sest lõpuks oli kehva enesetunde põhjus selge ja mu tervis sai minna vaid paremaks. Olin juba harjunud viletsa enesetundega elama, kuid tagantjärele mõistan, kui halb mul oma kehas tegelikult oli. Naljaks mõelda, et inimene harjub kõigega, ka niivõrd kehva enesetundega.»

Oluline on varakult diagnoosida

Tsöliaakia diagnoosi korral on ainus ravivõimalus eluaegne gluteenivaba dieet. Mida varajasem on diagnoosimine ja rangem dieet, seda kiirem on laboriarsti sõnul soole limaskesta paranemine ja haigusnähtude kadumine. «Väljendunud haiguse korral raugevad sümptomid dieedi järgimisel juba mõne nädala jooksul. Taandub krooniline kõhulahtisus, sellega koos kasvab söögiisu, paraneb meeleolu, kehakaal hakkab tõusma. Aja jooksul taastub vitamiinide ja mineraalainete imendumine ja kaovad ka väsimus, kehvveresus ja teised sümptomid. Range dieedi korral paraneb soole limaskest täielikult paari aastaga, samuti paranevad vereanalüüside tulemused.»

Arst selgitab, et kui haigus avaldub nooremas eas, on sümptomid selgemalt väljendunud ja diagnoosimine kergem, vanemas eas võib haiguse algus ja kulg olla varjatud, sümptomid vähe väljendunud, atüüpilised ning seetõttu raskemini äratuntav ja diagnoositav. Osa sümptomeid võidakse segi ajada ärritunud soole sündroomi või gluteenitundlikkuse sümptomitega, teisi võidakse aga pidada stressi või vananemisega seonduvateks. Vahest võib esineda ka tsöliaakia nn latentne vorm, mille puhul on kaebusi vähe, kuid vereanalüüsiga on haigus juba avastatav.

Tsöliaakiat saab diagnoosida vereanalüüside tulemuste alusel ja vajadusel lisaks ka soole limaskesta histoloogilise uuringuga. Haiguse kahtlustuse korral tuleb jätkata gluteeni söömist kogu diagnoosimise protsessi ajal. «Tsöliaakia veremarkerite test tuleb teha enne toidulaua piiramist, et teha kindlaks, kas halb enetunne ja tervisehädad tulenevad tsöliaakiast,» rõhutab SYNLABi laboriarst. Kuigi gluteeni menüüs hoidmine võib olla raske ja ebamugav, on see pikaajalise tervise seisukohalt oluline.

Kuidas diagnoosiga leppida?

Katre sõnul kardavad paljud diagnoosi ega julge tsöliaakiat testida. Diagnoosi järel tuleb oma toitumisharjumusi kõvasti muuta, kuid sellisel juhul on täpselt teada, kuidas terve püsida. «Alguses on kindlasti vaja nõustamist, milliseid toiduaineid süüa ning kuidas hoida toidulaud mitmekesine, sest suur hulk harjumuspärastest toiduainetest on keelatud. Küll aga ei vaja me ravimeid, millel on kõrvalmõjud. Meie haigus ei paista ju tegelikult teistele välja, saame korrektselt dieeti pidades oma elujõu tagasi ning elada nagu tavaline inimene.»

Haigusega leppimise juures võib olla keeruline just teistele haiguse selgitamine. Paljud ei soovi seda teha, sest tunnevad piinlikkust. «Alguses võib olla keeruline ka oma perele ja lähedastele haigust ja toiduvalikut selgitada, sest endalegi on kõik uus. Diagnoosiga leppimisel aitab kaasa teiste omasugustega suhtlemine. Eesti Tsöliaakia Seltsis on nõustamiskabinet, kus saab kohtuda kogemusnõustajaga, kes on ise tsöliaakiahaige. Samuti saab leppida kokku video- või telefonikõne. Peamine, et haige ei jääks oma muredega üksi. Sain ka ise alguses palju abi Eesti Tsöliaakia Seltsi kogemusnõustajalt ja erinevatelt ühisüritustelt,» räägib Katre.

Katre sõnul on tsöliaakiaga elada lihtne, kui haigusega sõbraks saad ning võtta olukorda rahulikult. «Loomulikult vajab diagnoosiga kohanemine suurt muudatust toidulaual, mis peab olema rangelt gluteenivaba, sest juba pisike gluteenikogus kahjustab tsöliaatiku organismi. Olen ka ise kogemata sattunud tarbima ristsaastunud toitu, mille tagajärjel tundsin kohe ära tuttava tuima valu peensooles, millega varem olin ühtjärge elanud. Osa tsöliaatikutele võib selline eksimus tähendada aga kiirabi kutsumist, sest nende tuntavad sümptomid võivad olla palju raskemad,» rõhutab Katre ja lisab, et menüü kõrval muutub oluliselt ka inimeste sotsiaalne elu, sest söömine on sotsiaalne tegevus.

Miks on range dieet tsöliaatikule ülioluline 

«Mulle tundub, et võrreldes minu diagnoosi saamise ajaga on olukord paranenud. Tänaseks ehk teatakse, et gluteenivaba dieet on vajalik tsöliaatikutele, kuid võib-olla haiguse olemust seal taga ning põhjust, miks see dieet niivõrd oluline on, ei teata,» hindab Katre ja selgitab, et sageli arvatakse, et tsöliaakia on lihtsalt mingi tundlikkus või allergia ning gluteeni tuleb vaid natukene vältida, kuid tegelikult on see tõsine autoimmuunhaigus.

Peale selgitamise tuleb tsöliaakiahaigel vahest ka oma õigusi «taga nõuda». «Õnneks on see aastatega paranenud, kuid pikk tee on mõnes valdkonnas veel minna,» nendib Katre. Ta nendib, et moedieedid on need, mis õõnestavad gluteenivaba toidu tähendust ning seda, kuidas seda valmistada tuleb. «Olen kohanud toitlustajaid või tootjaid, kes teatavad, et nende gluteenivaba toit ei sobi tsöliaatikutele. Vahet ei ole, kes gluteenivaba toitu palub, vaid oluline on, et nii kui öeldakse gluteenivaba toit, siis toidu käitleja on teinud eelnevalt selgeks, kuidas seda valmistada,» juhib Katre tähelepanu. Veterinaar- ja toiduameti lehel on gluteenivaba toidu valmistamise juhendid ning ka Eesti Tsöliaakia Selts pakub soovijatele sellealaseid koolitusi. «Gluteenivaba toitu söövad peale tsöliaatikute ka teised gluteenist põhjustatud haiguste all kannatajad ning ka mõne teise haiguse ravis on see toetaval kohal. Kõik, olenemata gluteenivaba dieedi põhjusest, peavad saama nõuetekohast gluteenivaba toitu.»

Katre leiab, et arstide hulgas on kindlasti ka suurepäraseid inimesi, kes oskavad seda kliinilist kameeleoni kahtlustada ja diagnoosini jõuda, kuid praegu on siiski pereõdede ja -arstide teadlikkus veel madal. «Olen oma kõrvaga kuulnud, kuidas pereõdede konverentsil üks pereõde valju häälega teatas meie messilauast möödudes oma kolleegidele, et näe, see on see moehaigus. Seni, kuni inimene satub esmatasandi kontaktina sellise suhtumisega meditsiinitöötaja juurde, senikaua on meil tsöliaakia ka aladiagnoositud.»

Esmavajaliku info tsöliaakia kohta leiab www.tsoliaakia.ee ning Eesti Tsöliaakia Selts facebooki lehelt. Tsöliaakia diagnostikast saab lugeda lähemalt SYNLABi koduleheküljelt. 

Märksõnad
Tagasi üles