EKSPERDID SELGITAVAD ⟩ Mida peab teadma vähipatsientide Covid-19 vastu vaktsineerimisest?
29. jaanuar 2021, 17:00
Veebruaris peaks Covid-19 vastu vaktsineerimise kord jõudma nendeni, kes ei ela hooldekodudes, kuid kuuluvad oma vanuse või tervise tõttu raske ja surmaga lõppeva haiguskulu riskigruppidesse. Selliseid inimesi on Eestis suurusjärgus 260 000 inimest ja nende hulka kuuluvad ka vähihaiged. Perearst Piret Rospu, doktor Marje Oona ja professor Ruth Kalda selgitavad, millised on vaktsineerimise põhimõtted riskigruppide puhul.
Riskigruppide prioriseerimise juhendis on väga suure riskiga patsientidena määratletud lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kellel on kasvaja diagnoositud kuni viis aastat tagasi ja muude pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kellel on haigus diagnoositud kuni üks aasta tagasi, kirjutab Med24.
Hiljuti avaldatud uuring Covid-19sse haigestunud vähipatsientidel näitas, et soliidtuumoritega inimeste immuunvastus Covid-19 korral on samasugune nagu ilma vähita inimestel. Hematoloogiliste kasvajatega patsientide immuunvastus oli variaabelsem, mõnedel tekkis samasugune immuunvastus nagu soliidtuumoritega patsientidel, aga osadel ei õnnestunud viirusest vabaneda või selle vastu antikehi toota.
Kuigi ei saa olla kindel, et vähiravi saavatel patsientidel on vaktsiinid sama efektiivsed nagu üldelanikkonnal, on leitud, et gripi vastu vaktsineeritud patsientide hulgas on väiksem grippi haigestumus ja gripisuremus, see viitab vaktsineerimisest saadud vähemalt osalisele kaitsele. mRNA-põhiseid vaktsiine on vähiga patsientidel mittenakkuslike haiguste vastu katsetatud juba kümmekond aastat ja mingeid ohutussignaale pole leitud.
Soliidtuumorid ja hematoloogilised kasvajad
Kopsu- ja rinnavähiga ning teiste soliidtuumoritega patsientidel näib antikehade teke pärast vaktsineerimist olevat adekvaatne ja neid tuleks vaktsineerida samamoodi nagu üldelanikkonda. Piiranguid seab vähiravi: inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsineerimised soovitatakse ajastada kas kaks nädalat enne ravi alustamist või minimaalse immuunsupressiooni perioodile. Kui keemiaravi lõpust on möödas kolm kuud ja vähk on remissioonis, ei peeta patsienti enam immuunsupresseerituks.
Pahaloomulised hematoloogilised kasvajad ei ole vastunäidustus inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsineerimisel, kuigi saavutatud immuunvastus võib olla suboptimaalne. Sarnaselt soliidtuumoriga patsientidega võiks patsiente vaktsineerida kaks nädalat enne ravi alustamist või väikseima immuunsupressiooni ajal.
Vähiravi
Immuunsupressioon võib vähendada vaktsineerimisega tekkivat kaitset. Eelistatud on vaktsineerimine vähemalt kaks nädalat enne ravi alustamist. Ka keemiaravi saavatel patsientidel tuleks vaktsineerimist kaaluda. Ravikuuride vältel kõigub immuunsus tsükliliselt, praktiline soovitus teiste vaktsiinide korral on olnud vaktsineerida sel hetkel, mil vererakkude arv on taastunud kõrgeimale tasemele. On leitud, et gripi vastu vaktsineerimine keemiaraviga samal päeval vähendas vaktsineerimisega saadavat kaitset.
Vähi immuunravi saavate patsientide osas eeldatakse, et immuunvastus vaktsineerimisele ei ole ravi tõttu muutunud. Nende patsientide vaktsineerimine gripi vastu on tõhus ja ohutu.