Seireuuringus hinnatakse ka antikehadega täiskasvanute hulka

Koroonaviiruse antikehade testimine laboris. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp annab ülevaate muutustest nii nakatunute arvus kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute osakaalus.

11.–22. märtsini toimuva seireuuringu etapi käigus testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud elanikku üle Eesti, edastas Tartu Ülikool. Lisaks ninaneelust võetavale viiruseproovile palutakse uuringusse kutsututel anda ka vereproov, mille põhjal saab hinnata koroonaviirusevastaste antikehade hulka organismis. Antikehad tekivad inimese verre teisel kuni kolmandal haigusnädalal või pärast vaktsineerimist ning uuringute andmeil võivad need püsida veres vähemalt pool aastat.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võimaldab koroonaviirusevastaste antikehade määramine saada aimu võimaliku immuunsuse tekkest täiskasvanud elanikkonnas ja jälgida selle muutusi ajas.

Samuti võimaldab uuring hinnata, millist mõju avaldavad kehtestatud piirangud inimeste käitumisele.

Uuringukutse saanud inimestel palub uuringufirma Kantar Emor täita veebiküsimustiku. Viirusetesti tegemiseks ja antikehade proovi andmiseks helistatakse osalejatele  testimise kõnekeskusest ning lepitakse kokku aeg sobivasse testimispunkti tulekuks. Mõlema proovi andmiseks kulub kokku umbes 10 minutit. Testimine on korraldatud kõiki ohutusreegleid järgides. Puudega inimestel, eakatel ja piiratud liikumisvõimega inimestel on endiselt võimalik tellida koju testimisbrigaad.

Testide tulemused saab uuringus osaleja kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse ka tervise infosüsteemi. Uuringu käigus positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul korrapäraselt, et jälgida haiguse kulgu.

Uuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.