Ravimiamet: AstraZeneca trombirisk on olemuselt teistsugune

AstraZeneca vaktsiiniga Eestis praegu nooremaid inimesi ei süstita. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ravimiameti ohutusjärelvalvebüroo juhataja Maia Uusküla ütles «Aktuaalsele kaamerale», et AstraZeneca vaktsiini trombirisk on väga väike, kuid see-eest spetsiifiline.

Uusküla teatel kasutavad inimesed igapäevaselt preparaate ja ravimeid, mille trombirisk on kõrgem. «Kindlasti on beebipillide puhul trombirisk suurem. Ja neid ravimeid (kõrgema trombiriskiga - toim) on teisigi, mida inimesed igapäevaselt võtavad. Aga siin olekski väga oluline täpsustada, et see AstraZeneca trombirisk on natuke teistsugune. See ei ole tavaline tromb, mida eakad kardavad ja mille ennetamiseks võetakse trombivastaseid ravimeid. Need (AstraZenecaga seotud - toim) on sellised trombid, millega kaasneb vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus. Ja trombiga koos võivad tekkida veritsused või verejooksud. Need on täiesti teistsugused trombid,» rõhutas Uusküla.

Ravimiameti esindaja tõdes, et Moderna ja Pfizeri vaktsiinidega sellist kõrvalmõju pole täheldatud. «Viirusvektoriga vaktsiinina ta eristub teistest mRNA vaktsiinidest. Kas seda tüüpi trombe võib esineda ka teiste adenoviirusvaktsiinidega - meil on tulemas Jannsen, järjekorras on Sputnik - seda me veel ei tea. Aga seda väga harva esinevat trombi, millega kaasnevad vereliistakute vähesused - seda teiste mRNA vaktsiinidega (Pfizer ja Moderna - toim) ei ole täheldatud.»

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles «Aktuaalsele kaamerale», et Eesti kujundab enda lõpliku seisukoha AstraZeneca suhtes mõne aja pärast.

"Kuna eakamatel inimestel ei ole esinenud neid haruldasi ja eripäraseid trombe, siis seetõttu tegi Eesti immunoprofülaktika komisjon ka soovituse kasutada AstraZeneca vaktsiini eakamatel inimestel,» ütles Jesse. «Hetkel on käimas Euroopa Liidu terviseministrite ja Euroopa ravimiameti ühine kohtumine. Kõik tahavad vältida sõnumite segasust, mis kahjuks AstraZeneca vaktsiini on saatnud. Püütakse leida ühist lähenemist, et Euroopa Liidu kõikidele inimestele saaks anda samad kasutussoovitused,» ütles Jesse.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri sõnul anti Eestis soovitus alla 60-aastaseid AstraZenecaga mitte vaktsineerida, sest riik soovib teha uue kõrvalmõju ilmnemise tõttu rohkem ettevalmistusi. «Paljudel riikidel on seatud samasugune piir nagu Eestilgi, et kasutada üle 60-aastastel. Eestis on see seepärast, et oleks võimalik ette valmistada patsiendimaterjalid ja tervishoiusüsteem, et nendest ebatavalistest trombijuhtudest oleks võimalik kiiresti aru saada ja arstid saaksid inimesi kiiresti aidata.»

Jesse ei soovinud täpsustada, millal Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon AstraZenecaga seonduvat uuesti arutama koguneb. «Teate, ma päriselt arvan, et osa segadusest on tingitud sellest, et surutakse peale kiiresti otsustamist. Peame võtma natukene aega mõtlemiseks. Selleks, et nende ühiste otsusteni jõutaks. Üleöö kiirustades head otsused ei sünni, küll sünnib juurde segadust. Seda ei ole vaja,» vastas Jesse saatejuht Priit Kuusele.

Asekantsler soovis lisada, et neile, kes on juba esimese doosi AstraZenecat saanud, soovitatakse seda jätkuvalt ka teise doosina.