Kui emadus murrab maha

Foto, mis sotsiaalmeediasse ei jõudnud, aga mis iseloomustab hästi, kuidas end paarinädalase lapse kõrval tundsin. Veetsin õhtupoolikul tunde, otsides asendit, milles beebi lõpuks rahuneks, endal ikka veel seljas pidžaama eelmisest ööst. Foto: Erakogu

Mu beebi võis olla paarinädalane, kui ämm küsis tundeliselt: «Kas pole emaks olemine kõige imelisem tunne maailmas?» Manasin ette võltsi naeratuse ja noogutasin.

Minu meelest ei oleks ta mind mõistnud, kui oleksin rääkinud oma tõelistest tunnetest. Et joovastus lapse sünnist hajus kurnatuse tõttu juba paari päevaga. Et igal õhtul olin järjekordset nuttu ja magamatust täis ööks valmistudes ahastuses. Et mõnel ööl olin tulivihane, et magada ei saa. Et igal hommikul olin üdini õnnetu, sest väsimusest hoolimata tuli alustada uut puhkepausideta päeva.

Sellest kõigest ei rääkinud ma ämmale, emale ega sõbrannadele.