Tervise Arengu Instituudi koostatud Eesti maakondade elanike tervise ja heaolu ülevaated toovad välja suured ebavõrdsused nii rahvastiku tervises, maakondade sotsiaal-demograafilistes näitajates kui inimeste tervisekäitumises.
Eesti maakondade terviseülevaated näitavad suurt ebavõrdsust
Tervise üldnäitajatest on kõige silmatorkavam maakondadevaheline erinevus elanike oodatavas elueas. Eesti kõrgeima ja madalaima oodatava elueaga maakondade ehk Tartumaa ja Ida-Virumaa vahe on ligi viis aastat. Suur erinevus on ka tervena elatud aastate arvus. Kui Eestis keskmiselt elatakse tervena 56,5 aastat, siis näiteks Põlvamaal vaid 42 aastat.
«Nii väikese riigi puhul nagu Eesti näitavad sedavõrd suured erinevused olulist ebavõrdust tervises,» kommenteeris ülevaate üks autor ja tervise arengu instituudi projektijuht Maali Käbin.
Ülevaatest selgub, et inimeste tervisekäitumises esinevad suured erinevused, kui vaadata suitsetajate osakaalu maakonna elanike hulgas. Madalaim on see Hiiumaal, kus igapäevasuitsetajad moodustavad 18 protsenti täiskasvanud elanikest ja kõrgeim on see näitaja 37 protsendiga Valgamaal. Regulaarse alkoholi tarvitamise osas (vähemalt üks kord nädalas) on madalaim näitaja Ida-Virumaal (14 protsenti) ja kõrgeim Valgamaal (30 protsenti). Ülekaalulisi täiskasvanuid on enim Lääne-Virumaal (57protsenti) ning nende osakaal on madalaim Läänemaal (42 protsenti).