Teadlased said jälile, miks koroonaviirus põhjustab neuroloogilisi kahjustusi

PM Tervis
Copy
Koroonaviiruse proovi võtmine Türgis.
Koroonaviiruse proovi võtmine Türgis. Foto: Altan Gocher/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Näib, et SARS-CoV-2 ei nakata aju, kuid võib sellegi poolest põhjustada olulist neuroloogilist kahjustust, vahendab Med24

Ajakirjas Brain avaldati seni kõige detailsem ajukoe lahangute raport.

Uuritavad olid 41 Covid-19 tõttu haiglaravi ajal surnud patsienti vanuses 38–97 aastat. Umbes pooled neist olid intubeeritud ja kõigil oli viirusest tingitud kopsukahjustus. 

Ajukoest ei leitud mingeid viiteid viiruse olemasolule. Samas esines patsientide ajus mitmeid muutusi, mis võivad selgitada haigetel tekkivaid segasusseisundeid, deliiriumi ja tõsiseid neuroloogilisi kahjustusi või ka pärast kerge Covid-19 põdemist nädalateks ja kuudeks püsima jäävat aju udust olekut.

Põhjalikust lähenemisest hoolimata ei leitud viirust patsientide ajurakkudes. 

Kuigi RT-PCR-uuringul leiti väga madalas koguses viiruse RNAd, oli selle põhjuseks tõenäoliselt leptomeningide (ämblikvõrkkest ja pehmekest) veresoontes leiduv viirus. Viiruse olemasolu, selle kogus ja lokalisatsioon ei langenud kokku neuropatoloogiliste leidude tõsiduse ja paiknemisega.

Kuigi viirust ajukoest ei leitud, esines kõigil patsientidel märkimisväärne ajukahjustus, mis jagunes laias laastus kaheks. Esiteks oli palju hapnikupuudust kannatanud piirkondi. Mõned olid suured insultide tagajärjel tekkinud kolded, aga mõned olid väga väiksed ja ainult mikroskoopial märgatavad. 

Teine olulisem leid oli aktiveeritud mikrogliia. Mikrogliiat ehk aju immuunrakke aktiveerivad erinevad patogeenid. Siin aga leiti, et mikrogliia ründab neuroneid – protsess, mida nimetatakse neuronofaagiaks. Kuna ajust viirust ei leitud, on võimalik, et mikrogliia aktiveerumise eest vastutavad põletikulised tsütokiinid, näiteks interleukiin-6. Samuti võib neuronite pinnale «söö mind» signaalide ekspressiooni tekitada hüpoksia ehk hapnikuvaegus, mis muudab hapnikunäljas neuronid aktiveeritud mikrogliia suhtes rohkem haavatavaks. Aktiveeritud mikrogliiat leiti domineerivalt ajutüve alumisest piirkonnast, mis vastutab südame- ja hingamisrütmi ja teadvuse eest, samuti hipokampusest, mis osaleb mälu ja meeleolu töös. On teada, et mikrogliia aktiivsus viib neuronite vähenemiseni ja see kaotus on püsiv.

Seega isegi ilma ajukude otse nakatamata võib Covid-19 põhjustada märkimisväärset närvisüsteemi kahjustust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles