Saladuslik keha: elutegevust hoiavad töös kiirendid, milleta ei toimi ka mõtlemine

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
Kui ensüüme tootvad rakud või organ on kahjustunud, siis ensüüme toodetakse vähem või üldse mitte ning vastavate toitainete seedimine ja keha poolt omastamine on häiritud. Illustratsioonil on ensüümid hõivamas enda õigeid kohti.
Kui ensüüme tootvad rakud või organ on kahjustunud, siis ensüüme toodetakse vähem või üldse mitte ning vastavate toitainete seedimine ja keha poolt omastamine on häiritud. Illustratsioonil on ensüümid hõivamas enda õigeid kohti. Foto: Shutterstock

«Ilma ensüümideta ei kasva ega toimi meie lihased, ei toimu toksiinide ehk mürkide hävitamist ega toidu osakeste lagundamist seedimise ajal. Südametöö, hingamine, mõtlemine, keha sisemise tasakaalu ehk homeostaasi säilitamine ja normaalne kehakaal sõltuvad ensüümidest,» SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Ensüümid on bioloogiliste protsesside kiirendid, mis aitavad läbi viia elutegevust tagavaid keemilisi reaktsioone organismi «pehmetel» tingimustel, see tähendab – suhteliselt madala temperatuuri ja rõhu tingimustes. «Neid iseloomustab märkimisväärne efektiivsus ja spetsiifilisus ning neid vajatakse praktiliselt kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas tagavad elu püsivuse. Ilma ensüümideta toimuksid keemilised reaktsioonid väga aeglaselt ja normaalne elutegevus oleks võimatu.

Enamus ensüüme on valgud ning aktiivses olekus kolmemõõtmelised, seega, kõik faktorid, mis kahjustavad tema struktuuri, viivad ensüümi rivist välja. Nendeks faktoriteks võivad olla kõrge temperatuur, mürgid, kiirgus, haigused jms,» selgitab dr Laasik. Pärast protsessi vabaneb ensüüm muutumatuna ja teda saab kohe uuesti kasutada.

Seedeensüüme valmistavad kehas erinevad organid ja nende puhul võib esineda ka vaegust. «Kui ensüüme tootvad rakud või organ on kahjustunud, siis ensüüme toodetakse vähem või üldse mitte ning vastavate toitainete seedimine ja keha poolt omastamine on häiritud, seega tuleb jälgida, et vastavad organid oleks terved ja hoitud ning nende võimalikud haigused ravitud,» rõhutab Laasik. Toitainete ebatäieliku seedimise tulemuseks on roiskumine, mis võib viia soolestiku mikrofloora tasakaalu häirumiseni ehk düsbakterioosini. «Ensüümide puudumise, nende ebapiisava aktiivsuse või soolestiku mikrofloora tasakaalu rikkumise tõttu ei saa keha vajalikku kogust toitaineid, et tagada kõigi süsteemide ja elundite nõuetekohane toimimine.»

«Selleks, et tagada meie organismi ensüümsüsteemide normaalne talitlus – tuleb eelkõige hoida oma tervis korras, sest enamus meie kehas toimivatest ensüümidest toodetakse meis endis ja väljaspoolt saame sisse viia vaid eelpoolnimetatud toiduensüüme, mis on küll tõhusaks abiks, kuid ei asenda täielikult kehaomaseid. Teatud hulka vajalikest ensüümidest on küll olemas toidulisanditena, kuid neid on vajalik kasutada vaid siis, kui on juba tekkinud ensüümpuudulikkus või mõne olulise ensüümi aktiivsuse langus,» räägib laboriarst.

«Seega on oluline toituda tervislikult, jälgida, et saaksime toortoiduga piisavalt seedimist abistavaid toiduensüüme ning jälgida, et ensüümide tootmise eest vastutavad organid – kõhunääre, magu ja soolestik funktsioneeriksid häireteta,» märgib Laasik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles