Dr Külliki Suurmaa selgitab, mis aitab vältida maksahaigusi

Maksa tervist kahjustab ebatervislik elustiil. Foto: Shutterstock

Tasub teada, et alkohol alati organismi kahjustav, ütleb dr Külliki Suurmaa, Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog. «Prantsusmaa näitest teame, et ehkki nad ei ole rasvunud – on seal aga kõige rohkem maksatsirroosi. Nad ei joo veini palju, aga regulaarselt ja alustavad sellega varases eas,» räägib arst.

Gastroenteroloog rõhutab, et laste jaoks ei tohi joomist normaliseerida. «Pidev alkoholi tarbimine on ka halvaks eeskujuks lastele – alati ei pea olema pudel laua peal. See jätab mulje, et enne ei saagi juttu rääkida, kui pole alkoholi joonud,» sõnab dr Suurmaa ajakirjas Tervise Meeter.

Rolli mängib ka pärilikkus – kui ema või isa on olnud alkohoolik, peab arsti sõnul eriti ettevaatlik olema – kalduvus maksakahjustusele on suurem kui tavaliselt.

«Kui ongi olnud halvad harjumused, aga hakata tervislikult elama, siis väga palju aitavad tõesti tervislik toit, alkoholikeeld ja liikumine. Isegi sellised võtted nagu jõusaalis käimine ja füüsilise koormuse tõstmine — aitavad langetada kaalu ja vähendavad seeläbi ka maksa rasvumist. Tervislik eluviis on maksatervise pant,» kinnitab arst.

Mis on rasvmaks?

Rasvmaksa nimes kajastub see, mis toimub selle haiguse ajal. Maks muutub «rasvaseks», sest see toodab rohkem rasva, kui organism vajab, ja rasv hakkab kogunema maksas.

Üks maksa funktsioonidest on teatud tüüpi rasvhapete (triglütseriidide) tootmine. Triglütseriidid hõlbustavad oluliste hormoonide, mis on mõeldud uute rakkude moodustamiseks, tootmist. Need on vajalikud ka östrogeeni, testosterooni ja neerupealiste hormoonide tootmisel. Tavaliselt metaboliseerib maks rasvu toidust, mida sööme. Rasvmaksa sündroomiga on tegemist siis, kui maksarakud hakkavad koguma rasva, mis koosneb peamiselt triglütseriididest.

Terve maksa rasvasisaldus on kuni viis protsenti selle massist. Kui rasva koguneb üle viie kuni kümne protsendi, hinnatakse seda seisundit maksa rasvumisena. Kui maks muutub rasvasemaks, hakkab maksaensüümide aktiivsus kasvama ja see võib tekitada maksapõletikku. Selle põletiku tagajärjel võib areneda maksatsirroos. Maksa funktsioon võib oluliselt pärssuda.

Kui toksiine satub organismi liiga palju, ei suuda maksarakud neid täielikult neutraliseerida ja need kahjulikud ained jäävad rakkudesse. Seejärel maksarakud, võideldes ellujäämise eest, püüavad ümbritseda kahjulikke aineid rasvsarkofaagiga ja jääda nii ellu. Aga kuna iga päevaga koguneb toksiine aina rohkem, kasvavad ka rasvakihid rakkude ümber. Seda nähtust nimetatakse maksa rasvumiseks ehk steatoosiks. Teataval määral on maksa rasvumine iseloomulik paljudele inimestele. Kui inimene on ülekaaluline, suureneb tõenäosus, et tema maks on rasvunud. Steatoos ongi kõige enam levinud maksahaigus.

Üks kõige levinumaid steatoosi vorme on haigus nimega mittealkohoolne rasvmaks (hepatosteatoos). Selle haiguse tüsistused on maksatsirroos ja maksavähk.

Maks võib rasvuda ka pikaajalise alkoholitarbimise tagajärjel.

Rasvmaksa sümptomeid ei ole lihtne diagnoosida, sest rasvmaksal puuduvad iseloomulikud sümptomid. Rasvmaksa korral leitakse uuringutel maksaensüümide aktiivsuse ja maksa enda suurenemine.

Allikas: Tervemaks.ee

Mis on maksatsirroos?

Krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks on pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke. Maksatsirroos on kogu maksa haarav struktuurimuutus, millele on iseloomulik maksarakkude hävimine ja maksa sidekoestumine. Häirub maksa tavapärane vereringe ja sünteesivõime. Haiguse sümptomid sõltuvad vereringehäirest (vererõhust maksa värativeenis) ja maksarakkude talitlushäire raskusest. Suurenenud portaalrõhk (st vererõhk värativeenis) põhjustab söögitoru veenilaiendite tekke ning vedeliku kogunemise kõhuõõnde, põrn suureneb. Samuti võib esineda naha kollasus, maksa suurenemine, iseeneslikud veritsused või verejooks söögitoru veenilaiendeist, palavik.

Maksatsirroosihaigel võivad tekkida kesknärvisüsteemi häired (nt entsefalopaatia), mis süvenevad maksapuudulikkuse ja selle kõige raskema vormi – maksakooma kujunemiseni. Sagedasemaks tüsistuseks on verejooks söögitoru veenilaiendeist.

Astsiit ehk vesikõht võib maksatsirroosihaigel omakorda viia kõhukelmepõletiku tekkeni. Maksatsirroosi ravi on eelkõige sümptomite ravi, mida korraldab arst.

Allikas: Kliinik.ee