Terviseamet: Delta tüve osakaal jätkab kasvamist

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonnajuhataja Hanna Sepp. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Terviseameti teatel on koroonaviirusesse haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt keskmine, kuid viiruse Delta tüve osakaal jätkab kasvamist, vahendab BNS.

24. nädala jooksul lisandus 282 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes uute juhtude arv 25,8 protsendi võrra. Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on endiselt Raplamaa, Ida-Virumaa ja Võrumaa, kuid ka neis maakondades on haigestumus langustrendis.

Võrreldes 23. nädalaga suurenes nakatumise osakaal välismaal ja tervishoiuasutustes ning vähenes tööl ja laste- ja õppeasutustes. 

Nakatamiskordaja on viimastel nädalatel olnud langustrendis, kuid Delte tüve osakaal jätkab kasvamist. «Olukord Harjumaal teeb tähelepanelikuks, sest seal on viimase kahe nädala jooksul tuvastatud 73 Delta tüve ehk 48,6 protsenti kõikidest kahe nädala jooksul tüpiseeritud proovidest,» ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.

«Siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud, kuid kindlasti tuleb välismaalt tulles oma tervise suhtes tähelepanelik olla ning vajadusel ka isolatsioonis püsida.»

24. nädalal kinnitati sekveneerimise käigus 50 Delta tüve, neist neli sisse toodud ja 46 kohalikku juhtu. Sekveneerimisega on kinnitatud, et paljud Eestis tuvastatud Delta tüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega. Sellelt saab järeldada, et Eestis tuvastatud nakatunud on otseselt või kaudselt seotud Venemaal reisimisega. Delta tüve laialdast siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud.

Sepp lisas, et hetkel võib haigestumise langust prognoosida veel vähemalt paar nädalat, kuid Delta tüve osakaalu suurenemine võib juba juulikuus taas teatava kasvu tekitada.

24. nädalal kasvas haigestunute arv üle 80 ja 75-79 aastaste seas. Eelmisel nädalal suri kaks inimest vanuses 81 ja 83 eluaastat.