Haiglatel on puudus veredoonoritest, PERH ajakohastas nõudeid doonoritele

Dominika Pankova
Copy
Tartu kliinikumi verekeskuses vajavad täiendamist kõigi veregruppide varud.
Tartu kliinikumi verekeskuses vajavad täiendamist kõigi veregruppide varud. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Regionaalhaiglas on kriitilise seisuga A reesuspositiivse, A reesusnegatiivse ja 0 reesusnegatiivse vererühmade varud, Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskuses vajab juurde 0-, B+- ja B-veregruppide verd. 

Verekeskus vaatab regulaarselt üle kehtivaid doonorite valikukriteeriume ja vajadusel teeb muudatusi, mis peavad olema kooskõlas nii Euroopa Liidus kui ka Eestis kehtivate õigusaktidega ja Euroopa Nõukogu vastavate juhistega. Doonorite heaolu tagamiseks tegi regionaalhaigla kriteeriumites muudatused.

«Veredoonorite valik peab olema õiglane ja tagama doonori heaolu ning nii doonori kui ka vereülekannet saava patsiendi tervise kaitse,» vastas regionaalhaigla doonorluse osakonna juhataja dr Gulara Khanirzayeva. Sellel aastal ajakohastas verekeskuses kehtiva doonorite valiku korra ja mõned piirangud vereloovutusele said uuendatud. 

«Vererõhu alandavate ravimite tarvitamine ei ole enam vastunäidustus täisvereloovutusele – doonor saab loovutada täisverd tingimusel, et ravimi tarvitamisega on alustatud vähemalt 2 nädalat tagasi, ravi foonil vererõhk on stabiilne ja normi piirides ning puuduvad tüsistused,» lisas Khanirzayeva.

Samuti ei takista antidepressantide tarvitamine vereloovutamist tingimusel, et doonor tunneb ennast hästi.

Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskuse direktor Helve König innustab Eesti elanikke doonoriks tulema: «Kõikide doonorite panus on igal ajal oodatud, sest patsiendid on väga erinevate veregruppidega.»

Covid-19-vastase vaktsineerimise järel piiranguid ei ole, kui inimene tunneb end hästi. Verd ei saa loovutada Covid-19 põdemise ajal. Kui doonor on Covid-19 läbi põdenud võib ta verd loovutada 14 päeva pärast sümptomite kadumist või pärast negatiivset RNA-testi. Kui doonor on kokku puutunud kinnitatud Covid-19 diagnoosiga inimesega, võib ta verd loovutada 14 päeva pärast kontakti haigega või pärast seda, kui 10. päeval on SARS-CoV-2 PCR-test olnud negatiivne. 

Pärast vaktsineerimist AstraZeneca, Jansseni, Pfizer/BioNTech ning Moderna Covid-19 vaktsiiniga on vere loovutamine lubatud, kui inimene on terve.

Ka teiste infektsioonide puhul ei soovitata ägedas haiguse perioodis verd loovutada. Krooniliste infektsioonide puhul võib vere loovutamine olla mitte soovitatud, näiteks kroonilised hepatiidid ja HIV infektsioon.

Verekeskuses hetkel kehtivate vereloovutuse piirangute järgi on mehel, kes on olnud seksuaalkontaktis teise mehega vereloovutamine lubatud 12 kuu möödumisel viimasest seksuaalkontaktist. Naistel, kel on seksuaalsuhted teise naisega, piiranguid vereloovutusele ei ole.

«Me hindame kõrgelt homo- ja biseksuaalsete meeste soovi panustada veredoonorlusse, kuid lähtume terviseameti ettekirjutustest, sest verekeskuste eesmärk on pakkuda võimalikult ohutut vereülekannet patsiendile,» märkis Khanirzayeva.

«Teame, et Lääne-Euroopas on viimasel ajal hakatud vastavaid piiranguid leebemaks muutma, kuid paraku on terviseameti ja TAI andmetel Eestis HIV-nakkuse esinemine elanikkonna hulgas Euroopa Liidus keskmisest oluliselt kõrgem. Homo- ja biseksuaalsete meeste hulgas on HIV levimus hinnanguliselt 2–4 protsenti ja viimasel ajal on see näitaja isegi kasvanud, mitte langenud,» lisas doonorluse osakonna juhataja. Sel põhjusel ei saa verekeskused selle epidemioloogilise olukorra tõttu piiranguid leevendada.

«Loodame aga väga, et olukord Eestis muutub,» tõdes Khanirzayeva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles