Tervise pensionisambad: arst selgitab, kui palju peaks erinevas eas võtma D-vitamiini
21. september 2021, 20:34
«Filosoofiliselt võib öelda, et D-vitamiin meenutab natuke pensionisambaid. Noorena ei peeta sageli oluliseks, kuid vanemas eas kogumiseks kaotatud aega enam tagasi ei keera,» nendib ortopeed Leho Rips.
D-vitamiini on olemuselt hormoon, millel on inimekehas palju ülesandeid, selgitab dr Rips ajalehes Tervise Meeter. «Puuduse korral lülitatakse välja alguses vähemolulised ja hiljem juba olulised funktsioonid,» ütleb ta.
D-vitamiinil on tähtis roll luuainevahutuses, samas vähem teatakse seost immunsüsteemi ja lihastöö ning depressiooniga. D-vitamiini retseptorid ehk kontakmolekulid raku pindadel on praktiliselt kõigis inimkeha kudedes.
«Tõsise ja pikajaalise vaeguse korral on oht varasemale osteoporoosi (luuhõrenemismurrud vanemas eas, väsimusmurrud noortel) tekkele, samuti on kõrgenenud risk viirusinfektsioonidele (näiteks gripilaadsed infektsioonid, ka Covid-19) ja immunhaiguste (näiteks diabeet) tekkele,» ütleb Rips.
Tasakaalustatud ja loomuliku päritoluga toidulaua puhul ning piisava päikesekontakti korral on D-vitamiini lisavajadus oluliselt väiksem, kuid septembrist maini kindlasti soovitatav, tähendab arst. «Probleemiks on aga just ülikeerukad dieedid, kus on piiratud rasvade sisaldus toidus (D-vitamiin on rasvlahustuv ja vähenegi kogus vitamiini ei imendu) või üksluine ülerafineeritud toiduainete tarbimine, kus vastupidiselt on liiga kõrge rasvasisaldus.»
Ülekaalulistel on sageli D-vitamiini verenäitajad madalad, kuid rasvkoes ladestunud varud suured. «Rasvkoest kättesaamine on keeruline halva verevarustuse tõttu. Kiirel kaalulangetamisel peab olema sellistel juhtudel ettevaatlikum, kuna siis vabaneb rasvkoesse ladestunud D-vitamiin ning lisamanustamisel võib tekkida kergemalt üledoseerimine,» räägib Rips. Normkaalulistel ja tööealistel on D-vitamiini vajadus suhteliselt sarnane, välja arvatud üle 70-aastased, kus päevane soovitav annus on natuke kõrgem. Lastel on vajalikud päevaannused umbes kolmandiku kuni poole võrra väiksemad kui täiskasvanul.
Eestis on kasutusel rahvusvahelised soovitused D-vitamiini manustamiseks eagruppide kaupa. Soovitavad profülaktilised päevaannused on järgmised: alla aasta 400 IU-d, üks kuni kolm aastat 600 IU- ja maksimaalselt 2500 IU-d, neli kuni kaheksa 600 IU ja maksimaalselt 3000 IU-d. Mehed ja naised 9-70 eluaastat 600 IU-d ja maksimaalselt 4000 IU-d ning 70+ 800 IU-d ja maksimaalselt 4000 IU. Ka raseduse ja imetamise ajal on soovitavad päevaannused täiskasvanutega sarnased. Maksimaalse annuse all mõistetakse tänapäevaste seisukohtade järgi ohutud profülaktilise tarvitamise ülempiiri. Täiskasvanute puhul võib arsti sõnul ka kasutada lihtsustatud skeemi — 1000 IU-d suvekuudel ja muul ajal 2000 IU-d.
«Regulaarne kontakt päikesekiirgusega ja õige toitumine tagab olulise osa loomulikust D-vitamiinist. Sügisel on soovitav alustada lisamanustamist, kui töö- ja elustiil on rohkem siseruumidega seotud või on tegu raske füüsilise tööga,» märgib Rips. Ka sportlikel inimestel on soovitav kaaluda lisamanustamist, kuna lihased tarbivad osa varudest. Oluline on kindlasti teada oma loomulikku D-vitamiini taset ja vajalikku lisamanustamise vajadust. See on kõigil natuke erinev. Naistel soovitatakse hinnata ka rauadepoosid, lisab Rips.