Proviisor räägib, mida peaks teadma erinevate Covid-19 testide kohta
27. september 2021, 11:54
Covid-19 viiruse tuvastamiseks on praegu kaks peamist testimisvõimalust: PCR-test ja antigeeni kiirtest. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova selgitab, mis on nende erinevus.
PCR-test on tunnustatud meetod erinevate hingamisteede viirusinfektsioonide, mille hulgas on ka koroonaviirus ja gripp, esmaseks tuvastamiseks ja nakkusjuhtumite avastamiseks. «PCR-testiga analüüsitakse viiruse geneetilise materjali olemasolu uuritavas proovis, kuid sellega ei määrata, kas inimene on nakkusohtlik või mitte. PCR-test ei määra otseselt viiruse kontsentratsiooni, kuid kaudselt saab viiruse kogust proovimaterjalis hinnata viiruse RNA paljundamistsüklite arvu kaudu. Proovi on võimalik võtta kas ninaneelust või kurguloputusvedelikust,» räägib proviisor.
Antigeeni kiirtestid määravad koroonaviirusele omaste valkude olemasolu proovis, selgitab ta. «Oluline on teada, et kiirtestid ei ole mõeldud Covid-19 haiguse diagnoosimiseks. Kõige paremini on kiirtestid võimelised tuvastama viirust siis, kui viiruse kontsentratsioon organismis on väga kõrge – reeglina neljandal või viiendal päeval pärast sümptomite ilmnemist.» Kui test osutub positiivseks, peab pöörduma perearsti poole või helistama perearsti nõuandeliinile 1220, et diagnoos kinnitada. Vajadusel suunab perearst inimese PCR-testile.
Kiirtesti tegemisel on oluline tutvuda kasutusjuhendiga
Antigeeni testidest eristatakse ninaneelu-, ninasõõrme- ja süljeteste. «Iga tüüpi kiirtestid on usaldusväärsed ning vahe seisneb vaid proovi võtmise mugavuses. Mõnele inimesele võib tunduda, et süljetest on mugavam kui ninaneelutest, kuna osa inimesi pelgab vatipulga lükkamist ninna,» ütleb Kuznetsova. Tema sõnul on aga saadaval ka ninasõõrme kiirtestid, mille puhul on tootja poolt ette nähtud vatipulgaga proovi võtmine vaid umbes 2,5 cm nina seest, et vältida ebamugavustunnet.
«Süljetesti proovi andmisel peab arvestama faktiga, et tund enne süljetesti tegemist ei tohi süüa, juua, suitsetada, nätsu närida ega hambaid pesta, kuna testi tulemus võib sellest mõjutatud olla. Igal juhul tuleb tutvuda pakendis oleva kasutusjuhendiga, et arvestada konkreetse kiirtesti puhul tootja poolt määratud erisustega,» rõhutab proviisor.
Apteekides pakutakse Kuznetsova sõnul ka antigeeni enesetestimise teenust koos sertifikaadi väljastamisega. Kasutusel on ninasõõrme kiirtest, mille puhul vatipulk asetatakse ninasõõrmesse umbes 2,5 cm sügavusele. Testi viib inimene apteegis ise läbi, kuid talle on abiks apteegitöötaja, kes testimise korrektset läbiviimist juhendab ja jälgib. Protseduur võtab aega 15–20 minutit. Kui testi tulemus on negatiivne, väljastab apteeker kliendile 48 tundi kehtiva sertifikaadi, millega saab Eesti-siseselt minna erinevatele üritustele ja avalikesse kohtadesse. Reisimiseks sertifikaat mõeldud ei ole.